- OMX Baltic−0,81%299,94
- OMX Riga−0,77%880,03
- OMX Tallinn−0,35%2 056,17
- OMX Vilnius0,12%1 193,99
- S&P 500−0,03%5 980,87
- DOW 30−0,1%42 171,66
- Nasdaq 0,13%19 546,27
- FTSE 100−0,58%8 791,8
- Nikkei 225−0,11%38 445,57
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%89,88
- OMX Baltic−0,81%299,94
- OMX Riga−0,77%880,03
- OMX Tallinn−0,35%2 056,17
- OMX Vilnius0,12%1 193,99
- S&P 500−0,03%5 980,87
- DOW 30−0,1%42 171,66
- Nasdaq 0,13%19 546,27
- FTSE 100−0,58%8 791,8
- Nikkei 225−0,11%38 445,57
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%89,88
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Otsa: taksojuhid lähevad taksot sõitma ja kinnisvara ajavad edasi tegijad
Ehitaja ja visionääri Jaanus Otsa sõnul
järgneb igale langusele jälle tõus, kuid hea uudisena praegusest kinnisvara- ja
ehitussektori langusest tõi ta välja selle, et paras ports taksojuhte saab taas
asuda tegelema oma põhitööga.
Suurimaks mõjutajaks ehitus- ja kinnisvaraturul on hetkel Otsa sõnul USA hapuks läinud laenud. „Nõrgemalt kapitaliseeritud ehitusettevõtted on sunnitud oma ärid lõpetama. Või ühinemiste läbi reorganiseeruma,“ märkis Otsa Eesti Kinnisvarafirmade Liidu konverentsil Rahvusraamatukogus. Tema sõnul tõrjutakse turul ebaprofessionaalsed ja ebaefektiivsed tegijad välja, kuid suuremad ja tulubaasilt mitmekesisemad ehitusettevõtjad võivad tänu suuremale valikule tööjõuturul väljuda madalseisust tugevamatena.
Mida võiks teha riik? „Riik võiks arvesse võtta seda, et ressursiomaniku turust on saanud tellija turg, pakkumine ületab selgelt nõudlust ning ehitusettevõtjad on nõus tööd tegema omahinnaga või alla selle,“ märkis Otsa. Samuti viiakse 2008. aastal tema sõnul lõpuni projektid, mis 2006.-2007. aastal kõrgete hindade tõttu pooleli jäid. „See on pidu tellijatele, kuid see ei pruugi pikaks ajaks nii jääda,“ märkis Otsa.
Halb uudis kõige selle juures on tema sõnul teiste vigade kinnimaksmine. „Rahaturu kontraktsioonil raha hind kallineb, samuti ei tea me langusperioodi kestvust. Igal juhul tuleb pingeliselt tööle hakata, mida viimase 2-3 aasta jooksul pole täheldanud,“ lausus Otsa.
Heade uudistena tõi Otsa välja selle, et EU struktuurifondide rahadega finantseeritakse infrastruktuuri projekte ning kinnisvaravahendusest vabaneb tema sõnul hulk huvitava kogemuse võrra rikkamaks saanud inimesi, kes saavad naasta oma põhitööle. „Nööbitegijad teevad nööpe, arstid ravivad, taksojuhid lähevad taksot sõitma ja kinnisvara ajavad edasi kinnisvarategijad,“ lausus Otsa.
Kas ehitajaid võib välismaale palju minna ja vastupidi? „Ehitajad pöörduvad tagasi põhitööle. Igasugused vennad, kes labida najal tukkusid, said ka 15 000kroonist kuupalka, nüüd peavad nad oma põhitöö peale tagasi minema,“ märkis Otsa. „Ma pole oma 28aastase ehitusettevõtja karjääri jooksul kohanud ühtegi 30-40aastast normaalsete vaimsete võimetega ehitajat. Ehitamine on raske töö ja Eesti inimene seda teha ei taha. Käsitööd jääb iseenesest küll vähemaks. Kuid küll venelased ja muud rahvused ka ehitama õpivad,“ lausus Otsa.
Kuidas hindate ja võrdlete ehituskvaliteeti Eestis teiste riikidega? „Eestis ehitatakse maju üldse valedesse kohtadesse. Kui ma saan vaid kopteriga tööle ja koju, siis mis vahet neil vuugivahedel enam on? 80% korteritest on meil veidi paremini ehitatud kui Soomes ja natuke rohkem kortereid paremini ehitatud kui Rootsis. Kreeka või Itaaliaga ei tasu aga võrrelda,“ märkis Otsa.
Kuigi kinnisvaraturg jaheneb ning ehitustempod aeglustuvad, on inimestel Otsa sõnul siiski vaja ka elada. „Pikas perspektiivis me sureme ju kõik, kuid elada on ka vaja,“ võttis Otsa teema kokku ning lisas, et kunagi järgneb praegu valitsevale jahenenud turusituatsioonile ehituses ja kinnisvaras jälle tõus ja siis uuesti langus. „Loodetavasti inimesed ei vaata asja siis enam nii traagiliselt,“ märkis ta.
Seotud lood
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele