Ministeerium: 34% ettevõtjatest oleksid nõus maksma ametnikule altkäemaksu

03. aprill 2008, 13:06

Justiitsministeeriumi kriminaalteabe ja
analüüsi talituse juhataja ning strateegia koostamist koordineerinud Mari-Liis
Söödi sõnul näitab erasektori korruptsiooni probleemi suurust fakt, et 34% Eesti
ettevõtjatest oleksid valmis maksma ametnikule altkäemaksu selleks, et võita
riigihange.

Täna kiitis valitsus heaks korruptsioonivastase strateegia aastateks 2008-2012, mis keskendub korruptsiooni vältimisele erasektoris, tervishoius ning erakondade rahastamisel.

Justiitsministeeriumi kriminaalteabe ja analüüsi talituse juhataja ning strateegia koostamist koordineerinud Mari-Liis Söödi sõnul näitab erasektori korruptsiooni probleemi suurust fakt, et 34% Eesti ettevõtjatest oleksid valmis maksma ametnikule altkäemaksu selleks, et võita riigihange. „Korruptsiooniga erasektoris on tegu näiteks juhul, kui kaks ettevõtjat lepivad omavahel hindades kokku ja kahjustavad sellega ausat konkurentsi. Samuti see, kui näiteks tooraine ostu eest vastutav töötaja lepib juhatuse või omanike teadmata kokku tooraine tootjaga ning mõlemad saavad sellest isiklikku kasu,“ märkis Sööt.

„Seni on teavitustegevus ja koolitus olnud suunatud valdavalt avalikele teenistujatele, vähem tähelepanu on pööratud erasektorile. Meie eesmärgiks on informeerida ettevõtjaid seadusemuudatustest, asjakohastest uuringutest ning planeerida ühiselt samme pettuste ja korruptsiooni ennetamiseks erasektoris," sõnas Sööt.

Teiseks suureks probleemiks on korruptsioon tervishoius, kus peamisteks teemadeks on tervishoiutöötajate ja ravimifirmade suhted ning patsientide mitteametlikud maksed arstidele teenuste eest, mis peaksid olema tasuta. „Näiteks on probleem järjekordadega, tõendite ja töövõimetuslehtede mõneti kergekäelise väljastamisega. Tervishoiutöötajate ja teenusesaajate teadlikkuse tõstmine peaks vähendama selliste korruptsioonijuhtumite arvu,“ sõnas Sööt.

Strateegias keskendutakse ka erakondade rahastamise probleemile. „Praegu on riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni pädevus erakonnaseaduses ja valimisseadustes määratletud väga piiratuna. Komisjonil ei ole pädevust kontrollida erakondade rahastamist väljaspool valimiskampaaniat ja annetuste aruannet. Neil puuduvad ka volitused, mille abil tõhusat järelevalvet teostada, näiteks puuduvad haldusõiguslikud sunnivahendid oma korralduste jõustamiseks,“ tõi Sööt välja erakondade rahastamise kontrollimise kitsaskohad.

„Rahastamise puuduliku kontrolli ilminguteks võib pidada igapäevaelus kerkinud juhtumeid, mis tekitavad kahtlusi korruptiivsete suhete olemasolus, kuid mida pole seni kas üldse uuritud või on uurimine takerdunud tõhusate järelevalvevõimaluste puudumise tõttu. Siin annab tulemuse erikomisjoni töö ümberstruktureerimine ning seniste töömeetodite muutmine. Selgemad reeglid ja kontrolli tõhustamine erakondade rahastamise üle aitavad ennetada rahastamisreeglite rikkumist ning annetuste ja aastaaruannete õigeaegse avaldamisega seotud probleeme," lisas Mari-Liis Sööt.

Korruptsioonivastane strateegia „Aus riik” aastateks 2004-2007 lõppes 2007. aastaga ning valitsusliidu programm aastateks 2007-2011 näeb ette, et valitsus uuendab 2007. aasta jooksul korruptsioonivastase võitluse strateegiat. Justiitsministeeriumi poolt läbi viidud korruptsiooniuuring (2007) viitab mitmetele probleemidele, millele antud strateegia lahenduse pakub.

Strateegia koostamises osalesid justiitsministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, rahandusministeeriumi, riigikantselei, siseministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, kaitsepolitseiameti, politseiameti, riigiprokuratuuri, tervishoiuameti, kaubandus-tööstuskoja, Tartu Ülikooli, ARKi, Soome justiitsministeeriumi, konkurentsiameti, riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni ning MTÜ „Korruptsioonivaba Eesti” esindajad.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
16. July 2008, 16:20
Otsi:

Ava täpsem otsing