Rahandusministeeriumi tänase prognoosi
kohaselt kasvab Eesti majandus käesoleval aastal 3,7 protsenti, mis on 1,5
protsendi võrra vähem kui sügisel prognoositud.
Majanduskasvu aeglustumisest ning seega eelkõige maksutulude alalaekumisest tingituna võib 2008. aasta eelarve puudujääk ulatuda 3,1 miljardi kroonini, teatas ministeerium.
Kiired muutused majanduses on olnud tingitud nii sise- kui ka välisteguritest. Maailmamajanduse kasvuväljavaated on tunduvalt halvemad, kui eelmisel aastal oodata osati, ebakindluse periood on veninud pikemaks ja sügavamaks. Nafta ja toiduainete järsk hinnatõus on mõjutanud globaalset majanduskeskkonda kõrge inflatsiooniga.
Eestis on kinnisvaraturu aktiivsus märkimisväärselt kahanenud. Sisenõudluse kasv on alanenud oodatust kiiremini. Eesti majanduse kasvutempo on oluliselt aeglustunud, kuid on jätkuvalt pea kaks korda kiirem kui Euroopa Liidu keskmine.
„Hea külg arengutes on see, et 2008. aastal on oodata jooksevkonto defitsiidi vähenemist ja laenukasvule tugineva tarbimise alanemist. Prognoosi kohaselt tähendab see omakorda väiksemaid sisenõudlusest tulenevaid hinnatõususurveid ning säästmise suurenemist,” ütles Ivari Padar.
Rahandusministeeriumi uue prognoosi kohaselt laekub 2008. aasta riigieelarvesse tulusid kokku 88,8 miljardi krooni jagu, mis on 8,4 protsendi jagu rohkem kui möödunud aastal. Planeeritust väiksemad eelarvetulud on tingitud maksude, eelkõige käibemaksu prognoositust madalamast laekumisest. Riigieelarve tasakaalu mõjutab ka Riigi Kinnisvara ASi arvamine valitsussektori eelarvestamisse.
Rahandusminister Ivari Padari sõnul tuleb tänase prognoosi valguses otsustada tegevuskava käivitamine. „Meie planeeritud eelarveülejääk ei kata tänase seisuga täies mahus kiiretest keskkonna muutustest tingitud eelarvepositsiooni halvenemist. Seega teen tänasel valitsuskabineti nõupidamisel ministritele ettepaneku otsida kokkuhoiukohti oma valitsusala eelarvest. Valitsuse eesmärk peaks olema konkreetsete otsuseni jõuda võimalikult kiiresti,” ütles Padar.
„Kulude kärpimisel tuleb meeles pidada, et kärped ei hakka puudutama pensioneid või ravikindlustuse rahastamist,” lisas Padar.