Seadus sundis tankisti kasutama

2002. aastal põllumajandusministri Jaanus Marrandi algatatud seadus, mille järgi saab üle kümne hektari suurust põllumaad osta üksnes eraisik või põllumajandusfirma, on muutnud suurettevõtjad loovaks.

Näiteks 2004. aastal võitis Tallinna ümbruse ühe suurema põllumajandusmaa enampakkumise Merko Ehituse töötaja Jaanus Aavik.

Nii osales Merko töötaja Jaanus Aavik poolesajahektarilisel enampakkumisel Rae vallas ja võitis selle 35 mln krooniga. Loomulikult ei ostnud Aavik enampakkumisega võidetud maad enda raha eest, vaid laenas selle Merko Ehituse tütarfirmalt Teistest Ees. Ning müüs maalahmaka pool aastat hiljem samale firmale maha, kes nimetas end ümber Rae Tehnopargiks.

Ameerikanurga äripargi aluse põllumaa omandamiseks, kuhu investeeritakse umbes kaheksa miljardit krooni, pidi Järvingu firma Süda Maja oma tegevuse eelmises juriidilises kehas lõpetama ning liitma end ASiga Külvikord. Paljuski ka seetõttu, et konkursil teiseks jäänud põllumajandusega tegelev OÜ Kelko kaebas konkursi kohtusse.

"Seadused on sellised, mis sunnivad nii tegema," ütles Rae abivallavanem Meelis Kasemaa. Tema sõnul muutis Süda Maja end põllumajandusega tegelevaks ettevõtteks Ameerikanurga kinnistu omandamiseks.

"Kuna üldplaneering nägi ette äritootmismaad perspektiivsena ja seadus kestis, siis maavanem leidis, et Süda Majal ei jää muud üle. Seetõttu nad ühinesid ühe teise firmaga ja hakkasid tegelema põllumajandusega," lisas Kasemaa, kelle sõnul oli teiseks jäänud pakkumine poole odavam ehk jäi saja miljoni krooni kanti.

Nimelt võitis Süda Maja 2006. aastal Ameerikanurga kinnistu võõrandamiseks korraldatud enampakkumise hinnaga 206 mln krooni.

"Põhitegevusala peaks olema ikka kinnisvaraarendus," ütles Süda Maja enamusosanik ärimees Andres Järving, kes ei osanud teemat täpsemalt kommenteerida.

"Midagi meie juhataja õiendas seal, aga kuidas, ma ei oska öelda. Ma olen suhteliselt passiivne seal," lisas Järving, kes soovitas ettevõtte juhi Veiko Murrustega suhelda.

Süda Maja juht Veiko Murruste ütles, et põllumajandusega tegelemist ta siiski ei välista.

"Ei saa välistada põllumajandusega edasi tegelemist. Ideid on mitmeid ja põld vajab ka harimist. Natuke kinnisvara ja natuke põllumajandust. Ega keerulisel ajal tuleb ju riske hajutada," rääkis Murruste, kes arendab Rae vallas põllule tehnoparki.

Süda Maja 2006. aasta majandusaasta aruandes on kirjas järgnev: "OÜ Külvikord põhitegevusala on teravilja ja õlikultuuride kasvatamine. 2006. aastal külvati otra 213,6 ha, nisu 64,4 ha ja rapsi 84 ha."

Murruste sõnul oli Külvikorra ost mõjutatud Ameerikanurga arendusest ja selle kättesaamiseks mõeldud maast, aga see polnud ainus ajend.

"Meil on paljud seadused sellised imelised. Mis siin ikka arvata. Seadused on juhindumiseks," kommenteeris Murruste kinnisasja omandamise kitsendamise seadust.

Süda Maja sai Rae vallalt detailplaneeringu 2008. a veebruaris. Äripargis on ehitusalust pinda 350 000 ruutmeetrit, hoonete kõrguseks on lubatud kuni kolm korrust. Klientidena nähakse keskmisest suuremat müügipinda nõudvaid kaubandusettevõtteid, näiteks toidukaupade, mööbli, ehitus- ja sisustuskaupade ning koduelektroonika müüjaid.

Praegune Rahvaliidu juht Jaanus Marrandi surus paar aastat tagasi keskerakondliku põllumajandusministrina läbi seaduse, mis seadis piirangud põllumaa suuremas osas omandamisele ettevõtete poolt (kinnisasja omandamise kitsendamise seadus). Juriidilisi isikuid välistav seadus laieneb ainult maatulundusmaale.

"Põhieesmärk oli tookord selles, et Eestis ja vanas Euroopa Liidus erinesid põlluhinnad väga palju. Niivõrd odavate kinnisvarahindade juures oli oht, et Eestis ostetakse peaaegu poolmuidu põllumaa ära," ütles praegune Rahvaliidu juht Jaanus Marrandi. Seaduse valitsusse viinud mees pidas põhiliseks probleemiks siiski vallavalitsuses liigset sihtotstarbe muutmist.

"Merko pole välismaine firma ja siin tekib küsimus sihtotstarbe muutmises, mida otsustab omavalitsus. See on Eestis üks vähereguleeritud asi. Eriti Tallinna ümbruses. Mujal maailmas on üsna keeruline maa sihtotstarvet muuta," kommenteeris Marrandi, kes lubas Äripäeva intervjuust johtuvalt teemaga tegelema hakata. "See on üks küsimus, millega peaks riigikogu tasemel tegelema. See on üks allikas võimalikeks korruptiivseteks tehinguteks. Ma hakkan ausalt öeldes sellega tegelema," lisas Marrandi.