• OMX Baltic−0,63%300,5
  • OMX Riga0,22%888,87
  • OMX Tallinn−0,4%2 058,67
  • OMX Vilnius0,26%1 195,6
  • S&P 500−0,03%5 980,87
  • DOW 30−0,1%42 171,66
  • Nasdaq 0,13%19 546,27
  • FTSE 1000,46%8 832,35
  • Nikkei 225−0,22%38 403,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,41
  • OMX Baltic−0,63%300,5
  • OMX Riga0,22%888,87
  • OMX Tallinn−0,4%2 058,67
  • OMX Vilnius0,26%1 195,6
  • S&P 500−0,03%5 980,87
  • DOW 30−0,1%42 171,66
  • Nasdaq 0,13%19 546,27
  • FTSE 1000,46%8 832,35
  • Nikkei 225−0,22%38 403,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,41
  • 10.04.08, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Mida kavatseb riik ette võtta siiani omanikuta metsaga?

Äripäevas ilmunud metsandusteemalistest artiklitest jookseb läbi üks number - 300 000 ha metsa, mil pole 15 aastat omanikku olnud. Mida kavatseb riik ette võtta ligi kaheksandikuga metsast - "et ürask seda söögu" ei saa ju olla jätkuv poliitika?
Täpsed andmed selle kohta, kui palju on praegu reformimata metsamaad, puuduvad. 2007. aasta lõpu seisuga oli maakatastris registreeritud 554 662 katastriüksust pindalaga 3 758 583,5 ha, mis moodustab 86% kogu riigi pindalast (Peipsi järveta). Registreerimata maad on veel 611 274,2 ha.
Selle üle, kui suure osa sellest moodustavad näiteks metsad ja põllud, arvestust ei ole, kuna maad on registreerimata ehk maaüksust ei ole moodustatud ja selle kõlvikulist seisundit ei ole kirjeldatud. Seega ei ole keskkonnaministeeriumil võimalik kinnitada, et reformimata maast moodustab metsamaa 300 000 ha. Tõenäoliselt on reformimata metsamaad vähem.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Riigi eesmärk on maareformi lõpuleviimine sõltumata maa kõlvikulisest koosseisust ehk olgu siis tegu metsa-, põllu-, transpordi-, sotsiaal- või muu maaga. Lõpetada tuleb pooleliolevad tagastamise ja erastamise toimingud, mille juures on osalised maavalitsused, omavalitsused, tagastamise ja erastamise õigustatud subjektid.
Reformimata metsamaa, mille suhtes ei ole tagastamist või erastamist algatatud, jäetakse riigi omandisse maareservina (v.a juhul, kui see kuulub maareformi seaduse alusel munitsipaalomandisse andmisele).
Valitsusliidu eesmärk on riigi valitsemiseks mittevajaliku maa tsiviilkäibesse andmine ning seda tehakse maa võõrandamisega enampakkumise korras. Maareformi seaduse kohaselt on maa riigi omandisse jätmine ainus viis viia tsiviilkäibesse maad, mille suhtes ei ole pooleli erastamise või tagastamise menetlust ja mida ei tule anda munitsipaalomandisse.
Tulenevalt valitsuse heakskiidetud maareservi moodustamise põhimõtetest liidetakse Riigimetsa Majandamise Keskuse maadega need maad, mida maa- ja metsakorralduslikult on otstarbekas liita. Need metsamaad, mida ei liideta, võõrandatakse enampakkumisel.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 27 p 17 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele