Lauri: kõige kehvem aeg on suvi ja sügis

Majanduskasvu aeglustumine Baltikumis on seotud sisenõudluse nõrgenemisega, mis on vähendanud ka importi nii Eestis kui Lätis. Samas toob selline olukord kaasa jooksevkonto puudujäägi vähenemise.

Ekspordi tähtsus majanduses kasvab, kuid vaatamata sellele, et viimased andmed viitavad heale ekspordi kasvule, on oodata selle kasvutempo aeglustumist 2008. aasta jooksul. Positiivne on aga see, et ka sellise stsenaariumi puhul jääb kaupade ja teenuste ekspordi kasv impordi kasvust suuremaks, märkis Lauri. Hansabank Markets’i prognoosi kohaselt oodatakse jooksev- ja kapitalikonto puudujääkide langust 7,5 - 8,5 protsendi tasemele SKP suhtes 2010. aastaks.

Majanduse arengut on järjest enam negatiivselt mõjutama hakanud inflatsioon, mida seni oli toetanud nafta hinna kasv, nüüd aga on domineerivamaks muutunud toidu hind. Siiski on lootust, et tänavu ei kasva toidukaupade hinnad nii kiiresti kui 2007. aastal. Hinnatõusu aeglustumine on juba alanud Eestis ja peaks kohe jõudma ka Leetu (teises kvartalis ka Lätti), sest administratiivsed surved nõrgenevad ning majapidamiste finantsseisu halvenemine sunnib kaupmehi ja teenuse pakkujaid hindu langetama.

Lõppkokkuvõttes jääb Maris Lauri siiski optimistlikuks, kuna halvenev olukord sunnib ettevõtjaid oma tootmise üle vaatama ning meie hinnangul suurendavad nad peale väikest tagasilööki oma tootmist ja kasvab ka toodangu konkurentsivõime. Selle usu taga on asjaolu, et kõigi kolme riigi ettevõtted on suutnud edukalt kohaneda muutustega näiteks peale Venemaa kriisi. “Me usume, et positiivsed uudised maailma majanduses peaksid mõjuma hästi Balti ettevõtjate meeleolule,” rääkis Lauri. „Vaatamata sellele, et Balti riike ootab ees suhteliselt raske aasta, loodame mitmetele positiivsetele arengutele nagu näiteks kahanevad jooksev- ja kapitalikonto puudujääk ja inflatsioon, lisaks vähenevad pinged tööturul ning ka võlgnevuse kasv aeglustub. Meie arvates peaks järgnev kasvuperiood tooma rahulikumad arengud ja väiksemad tasakaalustamatused, kuigi majanduskasv jääb endiselt tugevaks ehk pikaajalise keskmisena 5-7 protsendi kanti.”