Juba varem oli teada, et saastunud õhu
sissehingamine võib kaasa tuua südamehaigusi ja kopsuprobleeme. Nüüd on aga
selgunud, et õhusaaste võib olla tervisele veelgi ohtlikum.
Värske uuring näitas, et saasteosakestel on oma osa ka jalgade veresoonte ummistumises.
Inimesed, kes hingavad sisse saastunud õhku, olgu see siis pärit elektrijaama korstnast või tiheda liiklusega linnatänavalt, satuvad sagedamini südame- või ajuinfarktide ohvriks. Süüdi on ülipeened saasteosakesed, mis sissehingatuna satuvad kopsudesse, sealt edasi vereringesse ning neist moodustuvad klombid. Niisiis võivad saasteosakesed põhjustada ka veenitromboosi – vereklompidest põhjustatud haigusseisundi jalgades, mis ainuüksi USAs tabab igal aastal kahte miljonit inimest.
Harvardi ülikooli epidemioloogi Joel Schwartzi juhtimisel võttis töörühm vaatluse alla õhusaaste näitajad ning veenitrombooside esinemissageduse samas piirkonnas. Selleks vaadeldi Itaalias Lombardias 870 inimest, kellel oli aastail 1995-2005 diagnoositud veenitromboos.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lisaks vaadeldi andmeid õhusaaste kohta. Aasta enne veenitromboosi haigestumist olid patsiendid elanud kohtades, kus saasteosakeste kontsentratsioon õhus oli keskmiselt kõrgem. Võrdluseks: need, kellel vereklompe ei esinenud, elasid ka puhtama õhuga kohtades. Mida saastunum õhk, seda suurem veenitromboosi risk.
Isegi siis, kui arvesse võeti teisi faktoreid: vanust, haridustaset, kaalu, jäi risk püsima. Neil, kes hingasid sisse keskmiselt saastunud õhku, oli kümme korda suurem veenitromboosi risk kui neil, kes puutusid õhusaastega kokku kõige vähem. Vastav artikkel ilmus ajakirjas Archives of Internal Medicine.
Keskmiselt saastunud piirkondades elanud patsientide veri klombistus paremini, seega võib arvata, et saasteosakesed mängivad siin mingit rolli. Kuid teadlased ei oska veel öelda, kuidas täpselt saasteosakesed vereklompide moodustumisel osalevad. Schwartzi sõnul võib põhjuseks olla osakeste tekitatud põletikuline protsess veenides ja arterites, mis aitab klompide moodustumisele kaasa.
USA Michigani ülikooli kardioloog Robert Brook väidab, et mõned linnad, näiteks Mexico City ja Los Angeles vastavad õhusaastelt näitudele, mida kajastas käesolev uuring. Aga näiteks õhusaaste Hiinas Pekingis on sellest tublisti kõrgem.
Kui õhusaastest tekkinud põletikureaktsioon osutub veenitromboosi põhjuseks, siis on õhusaaste mõju inimeste tervisele seniarvatust palju suurem, ütles Brook. Saasteosakesed võivad põhjustada veel teisigi haigusi, mille algtõukeks on põletikuline reaktsioon, näiteks kõrgvererõhutõbi, diabeet ja isegi Alzheimeri tõbi.