• OMX Baltic−0,57%298,96
  • OMX Riga−0,18%891,94
  • OMX Tallinn−0,72%2 056,31
  • OMX Vilnius−0,3%1 202,46
  • S&P 500−0,36%6 256,57
  • DOW 30−0,26%44 713,02
  • Nasdaq −0,57%20 484,53
  • FTSE 100−0,01%8 822,15
  • Nikkei 225−0,56%39 587,68
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,47
  • OMX Baltic−0,57%298,96
  • OMX Riga−0,18%891,94
  • OMX Tallinn−0,72%2 056,31
  • OMX Vilnius−0,3%1 202,46
  • S&P 500−0,36%6 256,57
  • DOW 30−0,26%44 713,02
  • Nasdaq −0,57%20 484,53
  • FTSE 100−0,01%8 822,15
  • Nikkei 225−0,56%39 587,68
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,47
  • 26.05.08, 12:21
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Marsi ja Maa poolused – sarnased või erinevad?

Marss ja Maa on mõlemad kivised planeedid ning vaatamata paljudele erinevustele on Marss siiski kõige Maa-sarnasem ja lihtsamini uuritavaim planeet. Seetõttu on taas üks NASA kosmosesondidest, Phoenix Marssi uurima asunud, seekord punase planeedi arktilises vöötmes.
„Marsi poolused meenutavad Antarktikat,“ ütles Browni ülikooli planetaargeoloog James Head. „See on väga kuiv ja külm kõrb. Antaktika kuivad orud on tingimuste poolest Marsile kõige sarnasemad kohad Maal.“
Marsi poolused meenutavad just Antarktikat, sest on kaetud kivisele pinnale kuhjunud jäämütsidega, erinevalt Arktikast, mis on jääga kaetud mereala. Ka jää paksus on Marsil ja Maal võrreldav – umbes kaks-kolm kilomeetrit, kirjutas LiveScience.
Küll on aga erinev koostis. Kui Maa jää koosneb ainult veest, siis Marsil on tegemist tahke vee ja tahke süsinikdioksiidi ehk kuiva jää seguga.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Klimaatiliste tingimuste poolest on Marss siiski inimesele veel oluliselt talumatum kui Maa poolused. Kui Maa põhjapoolusel on talvel tavaliseks temperatuuriks umbes –40 kraadi ning lõunapoolusel võivad krõbedamad külmakraadid ületada ka kaheksakümne kraadi piiri, siis Marsil peab olema valmis taluma veel saja kraadi võrra külmemat ilma.
Maa lõunapoolust ei pea sobivaks elupaigaks ükski loom, välja arvatud inimene, kes on sinna rajanud alalise uurimisjaama. Põhjapooluse alune ookean on aga täis mitmesuguseid mereelukaid. Marsilt pole siiani märke elu kohta leitud, kuid teadlased pole siiski lootust kaotanud. Sügavamal, kus leidub ka vedelat vett, võiksid olla parematest aegadest säilinud ka mõned primitiivsed eluvormid mikroobide näol.
Inimene pole oma jalga veel Marsile tõstnud, kuid ega seegi kuigi kaua aega tagasi olnud, kui põhja- ja lõunapooluste vallutamise nimel kõva võistlus käis. Igal juhul on olemas kindel plaan: paarikümne aasta pärast saadetakse inimene siiski Marsile.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 9 p 16 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele