• OMX Baltic0,16%302,14
  • OMX Riga−0,25%892,9
  • OMX Tallinn0,00%2 066,58
  • OMX Vilnius0,22%1 197,53
  • S&P 5000,52%6 173,07
  • DOW 301%43 819,27
  • Nasdaq 0,52%20 273,46
  • FTSE 1000,72%8 798,91
  • Nikkei 2251,43%40 150,79
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,15
  • OMX Baltic0,16%302,14
  • OMX Riga−0,25%892,9
  • OMX Tallinn0,00%2 066,58
  • OMX Vilnius0,22%1 197,53
  • S&P 5000,52%6 173,07
  • DOW 301%43 819,27
  • Nasdaq 0,52%20 273,46
  • FTSE 1000,72%8 798,91
  • Nikkei 2251,43%40 150,79
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,15
  • 11.06.08, 12:02
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kriitikud: Lissaboni lepingu ratifitseerimine ei vasta põhiseadusele

Lissaboni leppe kriitikud, Ivar Raig, Anti Poolamets ja Uno Silberg on veendunud, et Lissaboni lepingu jõustamisega süveneb Euroopa Liidu liitriigistumine, mis saab olema vastuolus Eesti põhiseadusega.
2003. aasta rahvahääletusel vastu võetud põhiseaduse täienduse kohaselt “Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eesti vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest”. Seejuures kohaldatakse põhiseadust, “arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi”. Põhiseaduse täiendamise seaduse kolmas säte nõuab aga, et põhiseaduse täiendamise “seadust saab muuta ainult rahvahääletusega”.
Lissaboni lepinguga delegeeritakse EL institutsioonidele olulisel määral rohkem võimu ja õigusi, kui seda tehti liitumislepinguga ja sellega seotud EL aluslepingutega. Lissaboni lepingut ei saa käsitleda tavapärase rahvusvahelise lepinguna, vaid tegu on leppega, mis annab Euroopa Liidule iseseisva õigusvõimega juriidilise isiku staatuse. Selliselt hakkab EL üha rohkem täitma keskvalitsuse rolli paljudes majandus- välis-, sise- ja julgeolekupoliitilistes küsimustes sarnaselt Saksamaa keskvõimuga oma liidumaade suhtes. See seab ohtu Eesti iseseisva õigus- ja rahvusriigina toimimise.
Käesolevaga kutsume riigikogu liikmeid mitte toetama Lissaboni lepingu ratifitseerimise eelnõud seni kuni pole lahendatud põhimõttelised vastuolud Eesti põhiseaduse ja Lissaboni lepingu vahel. Lissaboni lepingu ratifitseerimine riigikogus ei vasta põhiseaduse 2003. aasta täienduse nõudele muuta seda ainult rahvahääletusega. Sellepärast on ka Eestis, sarnaselt Iirimaaga, vaja Lissaboni lepingu küsimuses läbi viia rahvahääletus.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kui me seda ei tee ja tõlgendama riigivõimu edasist delegeerimist Euroopa Liidule vaid 2003. aasta põhiseaduse täiendamise seaduse abil, läheb põhiseaduse rakenduspraktika üha olulisemalt seadusesätetest lahku, mis muutub omariiklusele ja demokraatlikule õiguskorrale Eestis üha ohtlikumaks. Õigussüsteem peab olema arusaadav mitte ainult juristidele, vaid ka riigi kodanikele.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 19 p 18 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele