Ilves lahkus keset riigiduuma väliskomisjoni juhi kõnet

Ilmselt viidates president Ilvese kõnele eelmisel päeval, ütles Kossatšov, et ei tuleks tõstatada poliitilist probleemi seal, kus seda pole. Kossatšovi sõnul ei tohiks kannatada väikeste rahvusrühmade kaitse suure poliitika tõttu.

"Kui huligaanselt peksti läbi maride ülevenemaalise kongressi juht Vladimir Kozlov, saatis Euroopa Parlament - nende hulgas Toomas Hendrik Ilves - Venemaale kirja, milles paluti juhtumit uurima hakata ja nõuti vähemuste diskrimineerimise lõpetamist," kõneles Kossatšov. Ta lisas, et võeti vastu isegi Euroopa Parlamendi otsus.

"Mingit Euroopa Parlamendi otsust ei tulnud, kui politsei peksis möödunud aastal läbi pronkssõduri kaitsjad," ütles Kossatšov, järeldades, et ilmselt on olemas tellimus Venemaa-vastasele tegevusele.

Selle peale lahkus Ilves ühes proua Evelin Ilvese, käsundusohvitseri ning presidendi kantselei ja saatkonna töötajatest koosneva kaaskonnaga kongressi saalist. Ilvese lahkumist saatis Eesti delegatsiooni tormiline aplaus.

Eestlaste delegatsiooni nimel kõnega esinenud riigikogu liige Ivi Eenmaa nimetas Kossatšovi kõnet faktiliselt ebatäpseks ning solvavaks. "Sellised avaldused viivad meid pigem lahku kui ühendavad," ütles Eenmaa. Pahameelt avaldas ka liivlaste delegatsiooni juht Aldis Ermanbriks.

"Nõustun täielikult sellega, mida rääkisid siin eestlaste ja liivlaste esindajad," lausus oma ettekannet lõpetades soomlaste esindaja, Soome hõimurahvaste toetusprogrammi nõukogu liige Seppo Lallukka.

Riigikogu väliskomisjoni esimees Sven Mikser kinnitas, et Ilvese lahkumine soome-ugri kongressilt oli põhjendatud.

Mikser ütles ERRile, et Kossatšovi kõne oli laimav ja faktiliselt eksitav ning see, et Ilves provokatsioonile reageeris, oli õige.

Tema sõnul tuli provokatsioon Kossatšovilt. "Hea tahe puudub Vene poolel," lisas ta.

Veidi pärast Ilvese äraminekut lahkusid kongressilt ka Soome ja Ungari presidendid.

Eesti ja Venemaa presidendi kohtumine Hantõ-Mansiiskis keskendus laupäeval kahe riigi suhete hetkeseisule.

"Eesti on valmis avameelseks, asjalikuks ja püsivaks dialoogiks kõigil teemadel, mis puudutavad meie suhteid," kinnitas president Ilves.