• OMX Baltic0,08%300,24
  • OMX Riga−0,23%890,95
  • OMX Tallinn−0,33%2 061,8
  • OMX Vilnius0,27%1 205,66
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 100−0,12%8 812,15
  • Nikkei 225−0,56%39 587,68
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,33
  • OMX Baltic0,08%300,24
  • OMX Riga−0,23%890,95
  • OMX Tallinn−0,33%2 061,8
  • OMX Vilnius0,27%1 205,66
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 100−0,12%8 812,15
  • Nikkei 225−0,56%39 587,68
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,33
  • 14.07.08, 18:39
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Seljakott mõõdab lehma kõhutuule rolli kliima soojenemises

Argentiina teadlased püüavad välja selgitada, kui suurt osa mängivad lehma seedeprotsessides tekkivad gaasid kliima soojenemises.
Selleks paigutati katses osalevate lehmade selga plastkotid, mis püüavad kinni kõik gaasid, mis lehmal seedides tekivad. Katses osales kümme lehma ning neile oli makku juhitud toru, mille kaudu gaasid liikusid otse looma seljas olevasse kotti, teatas Reuters.
Argentiinas kasvatatakse üle 55 miljoni veise, riik on üks juhtivaid loomalihatootjaid maailmas.
Uuringu tulemused olid teadlastele üllatuseks: tavaline 550 kilogrammi kaaluv lehm suudab päevas toota 800 – 1000 liitrit kasvuhoonegaase, sealhulgas metaani.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Metaan on kasvuhoonegaasina 23 korda tõhusam kui kliima soojenemise põhisüüdlaseks nimetatud süsinikdioksiid. Kasvuhoonegaasid takistavad atmosfääril jahtumist. Metaani eraldub ka prügimägedest, söekaevandustest ja lekkivatest gaasijuhtmetest.
Uuringust selgus, et 30 protsenti Argentiinas atmosfääri paisatud kasvuhoonegaasidest on pärit veistelt. Nimelt on veise seedeelundkonna eripäraks, et seal tekib suurtes kogustes metaani.
Nüüd püüavad teadlased leida veistele uusi söötasid, mis soodustaks veiste seedimist ning vähendaks ühtlasi seedimise käigus tekkiva metaani hulka. Nii on ilmnenud, et kui lehmade ninaesise moodustavad ristik ja lutsern, aga mitte jõusööt, väheneb kasvuhoonegaaside emissioon veerandi võrra.
Loe varem samal teemal Novaatoris ilmunud lugusid: Veidrad eksperimendid: Mis kasu on känguru kõhutuulest?
Röhitsevad lehmad süüdi kliimakatastroofis

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 9 p 21 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele