Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna maksude talituse juhataja Urmas Koidu sõnul kaob maksuvabastus seetõttu, et käibemaksudirektiiv sellist maksuvabastust ette ei näe. Koidu sõnul on muudatuse eesmärk viia Eesti seadusandlus kooskõlla Euroopa direktiiviga.
"Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu kohaselt kaob eluruumi hooldusteenuse maksuvabastus, sest käibemaksudirektiiv 2006/112 sellist maksuvabastust ette ei näe,“ märkis ta.
Koidu selgitas, et kehtiva seaduse kohaselt saavad hooldusteenust pakkuvad ettevõtted valida, kas teenust käibemaksuga maksustada või mitte. „Maksuvabastuse korral ei ole sisendkäibemaks mahaarvatav. Seega mõju hinnale sõltub sellest, kui palju on teenuse osutamiseks soetatud käibemaksuga maksustatavaid sisendeid ja kui palju käibemaksuta sisendeid, milleks on peamiselt tööjõu kulu,“ seletas Koidu.
„Näiteks kui kogu sisend on 18% käibemaksuga maksustatav, siis on maksuvaba teenuse sees on ümardatult 15,25% käibemaksukoormust. Sel juhul tõuseb maksukoormus 2,75%. Kui pool sisendist on 18% käibemaksuga ja pool maksuta, on maksuvaba teenuse maksukoormus ümardatult 7,63%. Sel juhul tõuseb maksukoormus ca 10,37%. Kui kogu sisend on ilma käibemaksuta, siis tõuseb teenuse maksukoormus 18%,“ tõi Koidu muutustest näite.
Praktikas sõltub maksuvabastuse kaotamise mõju sellest, kas ja kui palju kasutatakse praegu hooldusteenuse osutamisel maksuvabastust ja kui suur on käibemaksuga sisendite osakaal.