- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Reiljan: raha lahkumine näitab maksusüsteemi krahhi
Majandusprofessor Janno Reiljani sõnul
näitab see, et ettevõtete omanikud võtavad firmadest raha välja, Eesti
tulumaksusüsteemi krahhi.
"Praegusel juhul on tegemist tulumaksusüsteemi krahhiga," kommenteeris Janno Reiljan, lisades, "see näitab süsteemi õõnsust ja paikapidamatust."
Kui aga küsida, mismoodi mõjutab kapitali väljavõtmine Eesti majanduse olukorda, siis demonstreerib see süsteemi üldist nõrkust, leidis Reiljan. Kui raha võetakse välja, vähenevad ettevõtete kindlus ja tagatised, näidates, et omanikud ei võta oma ettevõtet tõsiselt.
See omakorda teeb võlausaldajad ettevaatlikuks, sest omanikupoolne risk väheneb. Seetõttu väheneb ka ettevõtete usaldusväärsus. Mis aga puutub riigi tuludesse, võtavad omanikud praegu välja raha, millelt nad siiani tulumaksu maksma ei pidanud. See vähendab aga riigi maksutulusid.
Väljavõetava raha Eestisse paigutamist Janno Reiljan ei usu. "Kui oleks olnud ideid, kuhu kapitali paigutada, oleks seda ka tehtud, kuid praegusel hetkel on näha ideede puudust. On tõenäolisem, et Eestisse investeerib raha pigem Eesti omanik kui välisettevõtja, sest viimastel on siia paigutatud põhiliselt teenindussfääri kapital," rääkis Reiljan.
"See, et kapital niisama bilansis seisis, näitab, et Eestis on ideede puudus," ütles Reiljan. Eestisse investeerimise otstarbekus on omaette teema, lisas Reiljan, sest paljudes välisriikides saavad perspektiivsed valdkonnad kasutada soodustusi ja toetusi ning samas maksustatakse tagurlikumad valdkonnad raha ümbersuunamiseks täie rauaga.
Eestis aga maksustatakse kõiki ühtemoodi, mis tähendab seda, et eelisseisundis on väiksema riskiga tagurlikud valdkonnad. Need on Eestis juba põhjalikult välja arendatud ning investeerida oleks vaja just innovaatilistesse valdkondadesse, millel pole riigipoolset tuge, eriti veel praegu, kus riigieelarvet tõmmatakse koomale, rääkis Reiljan.
"Ilma riigipoolse toeta ei ole innovaatilistel valdkondadel suurema riski tõttu piisavalt toetust ja tõukejõudu," leidis professor.
Vanamoodsate ja madalama riskiastmega investeeringute jaoks sobivateks kohtadeks pidas Reiljan turge, kus need sektorid pole veel nii põhjalikult välja arenenud, nagu näiteks Ukraina, Valgevene, Gruusia, Bulgaaria ja Rumeenia. Innovaatilised investeeringud lähevad aga sinna, kus neile on rohkem riigipoolset tuge.
Janno Reiljani sõnul suurendab investeeringute lahkumine ka Eesti majanduslangust, sest majanduskasv sõltub investeeringutest. Samas ei ole see just põhiline, sest praeguse majandustsükli põhjustasid liigne laenuraha ja teatavat sorti ühetüübilised investeeringud. Need viisid kiire hinnatõusuni. Õnneks pole asjad väga hullud, sest tegemist on ainult kinnisvaraturu tagasilöögiga, leidis professor. Probleem oleks siis, kui pangad hakkaksid pankrotti minema.
Praegusel ajal koorivadki suuri kasumeid just teenindussfääri ettevõtted, mis peaksid tootvaid ettevõtteid aitama. Suuremad teenindusvaldkonna ettevõtted kuuluvad välisomanikele ning kasumid lähevad siit välja, selgitas Reiljan.
Seotud lood
Enimloetud
3
Maruste: “See on eriti totter olukord”
Viimased uudised
Iraani välisminister kohtub enda sõnul esmaspäeval Vene režiimi juhi Vladimir Putiniga.
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Maruste: “See on eriti totter olukord”
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele