Kuldmedal teeb rikkaks

Martin Hanson 15. august 2008, 00:00

Selle lause väljaütlemise ajal ei mõelnud Kanter ehk sellele, et peale igipõlise austuse ning hingerahu teeb olümpiakuld sportlase ka rikkaks. Kui lähtuda inflatsioonist ning toetajate ja riigi lahkuse kasvust, võib kuld sisse tuua kuni 3 miljonit krooni.

Valitsuse otsusega on sellel aasta kullavõitja päralt tervelt 1,6 miljonit krooni. Lisaks toetavad sportlasi nende kodulinnad, suursponsorid ja vabatahtlikud.

Tänavu jaanuaris leppis valitsuskabinet kokku põhimõtetes, kuidas premeerida väljapaistvaid tulemusi saavutanud sportlasi ja nende treenereid valitsuse reservist.

Spordialaliidult tulnud vastava taotluse esitab kultuuriminister valitsusele, kes otsustab, kuidas Eestit esindanud sportlasi auhinnata.

Kui palju igal olümpial raha antakse, pole kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõuniku Malle Englasi sõnul fikseeritud üheski dokumendis. "Valitsus arutab ja otsustab ning on vaid üks konkreetne summa. Varem oli nii, et valitsus lubas miljoni ja siis lubas ka Eesti Olümpiakomitee miljoni. Komiteel endal seda raha ei olnud ja nii küsiti see summa jälle riigilt," kirjeldas Englas.

"Tiit Sokk ja Erika Salumäe said pärast 1988. aasta mänge omale krundi ja maja. Praeguste summade eest ei saa korteritki," sõnas Englas.

Meie ainsate medalilootuste - kettaheitemasina Gerd Kanteri ja sõudeduo Jaansoni ning Endreksoni - võitudele annavad oma rahalise panuse meeste kodulinnad.

Pärnakad Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson saavad tingimata preemia, kui medal tuleb, kinnitas linnavalitsus. "Praegu ei ole ühtegi summat eraldatud, ei ole ühegi medaliga arvestatud. Kui medal tuleb, siis me ilmtingimata toetame. Summa selgub kohe pärast seda, kui on võimalus premeerida," selgitas Pärnu linna pressiesindaja.

Tallinna linnavalitsus samuti summat ei tea, kuid kindlasti toetab. "Kanterit oleme alati meeles pidanud ja reservfondist kenakese summa ka eraldame," sõnas Raepressi toimetaja Toomas Pirn.

Igal varahommikul patrullivad eripaadid Qingdao linna lähedastes rannikuvetes vaid ühe ülesandega: avastada võimalikke erkrohelisi vetikaid.

Taimevaipa, mis ähvardas olümpiaregati nurjata, koristati ka enne tänaseid starte, vahendas International Herald Tribune.

Roheliseks teeks ja vaibaks kutsutud umbes 10 sentimeetri paksune vetikakiht saavutas suurima ulatuse oma õitsemisajal juunis ja juulis, kattes juba 30% purjetamisvõistlusteks ettenähtud alast. Hiina ametivõimud kasutasid kümne tuhande sõduri ja vabatahtliku abi, kes õngitsesid vetikaid 1500 paadilt.

Võitlus jätkub siiani: organiseerijate sõnul töötab praegu 300 kalatraalerit 1500 kaluriga selle nimel, et taimed ei jõuaks purjetajaid takistama.

Kaks korda päevas patrullib lahel neli paati. Vetikaid korjati lahelt ka enne tänahommikusi starte ja alused on lähetuseks pidevalt valmis.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:40
Otsi:

Ava täpsem otsing