• OMX Baltic0,51%301,61
  • OMX Riga0,00%867,99
  • OMX Tallinn0,41%1 973,08
  • OMX Vilnius0,62%1 182,21
  • S&P 500−0,64%5 650,38
  • DOW 30−0,24%41 218,83
  • Nasdaq −0,74%17 844,24
  • FTSE 1001,17%8 596,35
  • Nikkei 2251,04%36 830,69
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%91,14
  • OMX Baltic0,51%301,61
  • OMX Riga0,00%867,99
  • OMX Tallinn0,41%1 973,08
  • OMX Vilnius0,62%1 182,21
  • S&P 500−0,64%5 650,38
  • DOW 30−0,24%41 218,83
  • Nasdaq −0,74%17 844,24
  • FTSE 1001,17%8 596,35
  • Nikkei 2251,04%36 830,69
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%91,14
  • 18.08.08, 12:03
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ladina-Ameerika firmad vallutavad maailma

Kui kümne aasta eest võis Ladina-Ameerika rahvusvahelised hiiud üles loetleda ühe käe sõrmedel, siis nüüd on neid juba 60 ringis.
Suurem osa maailma tasemel suurfirmasid on pärit Brasiiliast ja Mehhikost ning need survestavad nüüd USA ettevõtete kõrval Euroopa ja Aasia omi, kirjutas e24.se.
Kümne aasta eest müüs Mehhiko tsemenditootja Cemex kaupu aastas miljardi dollari jagu, peamiselt koduturul. Praegu on ettevõtte käive 50 riigis 23 miljardit dollarit, olles sellega oma sektoris maailma suuruselt kolmas ja Ameerika suurim tsemendimüüja.
Brasiilia Vale do Rio Doce on praegu üks maailma suuremaid kaevandajaid. Suurem on veel vaid BHP Billiton Austraaliast. Samuti Brasiiliast on pärit kogu Lõuna- ja Põhja-Ameerika suurim terasefirma Gerdau. Näiteid on hulgi.
Igal aastal trügib ajakirja Forbes maailma suurimate firmade nimekirja hulk uusi Ladina-Ameerika firmasid. 2006. aastal oli neid 2000 seas 41, 2007. aastal juba 57. Ainuüksi Brasiilia firmade arv edetabelis kasvas 18-lt 34-le.
Ettevõtted kasvavad ekspertide hinnangul samal põhjusel kui India ja Hiinagi firmad: vähem reegleid ja kasvav konkurents. Lisaks annab tunda 1990ndatel toimunud erastamislaine, kus vanad riiklikud ettevõtted müüdi kohalikele ja välismaistele investoritele, kes firmad üles töötasid.
Oma osa on andnud ka makromajanduslik areng ning metallide ja muude toorainete rekordilised hinnad.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele