- OMX Baltic−0,28%321,84
- OMX Riga1,23%978,91
- OMX Tallinn−0,32%2 270,71
- OMX Vilnius−0,29%1 501,71
- S&P 500−0,52%7 623,68
- DOW 30−1,23%52 215,16
- Nasdaq −0,21%25 955,34
- FTSE 100−0,32%10 690,36
- Nikkei 225−0,34%62 693,16
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%91,44
- OMX Baltic−0,28%321,84
- OMX Riga1,23%978,91
- OMX Tallinn−0,32%2 270,71
- OMX Vilnius−0,29%1 501,71
- S&P 500−0,52%7 623,68
- DOW 30−1,23%52 215,16
- Nasdaq −0,21%25 955,34
- FTSE 100−0,32%10 690,36
- Nikkei 225−0,34%62 693,16
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%91,44
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
II samba fondid mängivad aktsiatega
Riskialtile investorile suunatud aktsiafondidest on mõne kuuga saanud tähtajalistele hoiustele panustavad fondid.
"Sampo Pension 50 Fond sobib pikemaajaliseks säästmiseks, mille puhul aktsiaturgude lühiajalised kõikumised ei avalda lõpptulemusele olulist mõju," reklaamib Sampo oma teise samba agressiivseimat pensionifondi kodulehel ja fondi prospektis. Tegelikkuses on lühiajalise tootluse nimel aktsiate osakaalu mõne kuu jooksul fondis rohkem kui poole võrra vähendatud.
"Negatiivsest väljavaatest tulenevalt muutusid ka investeeringute jaotused. Edasist lühiajalist taktikat ei ole meil tavaks avalikustada," ütles Danske Capital ASi tegevdirektor Silja Saar. Ta toonitas, et kui deposiidi intressitulu on keskmiselt 6 protsenti, aktsiaturud aga negatiivse tootlusega, ei saa hoiustamist pidada raha jõude seismiseks.
LHV on aktsiate osakaalu vähendanud mõne kuuga 40 protsendilt 20 protsendile, augustis täideti fond taas ligi 50 protsendi jagu aktsiatega, ent lähiajal võetakse suur osa rahast LHV tegevjuhi Mihkel Oja sõnul jällegi aktsiatest välja.
"Tegu ei ole pikaajalise strateegiaga, vaid aktsiapositsioonide vähendamine peegeldas meie kartusi turgude pärast sel hetkel," märkis Oja. Augustis nähti aktsiaturul tõusuvõimalusi, ent viimase aja uudised sunnivad taas raha kiiresti ümber paigutama.
"Eesti pankade lühiajalised deposiidid on praegu meie fondides kõige suurem varaklass. Loomulikult pole see kiire inflatsiooni keskkonnas meeldiv valik, kuid halbade hulgast parim," nentis ka LHV fondijuht Andres Viisemann. LHV agressiivsed pensionifondid istusid tänavu esimese poolaasta lõpus hoiustes ja sularahas tervelt 40 protsendi varaga.
"Otsustasime esimesel poolaastal hoida konservatiivsemat joont ja loobuda aktsiate 50protsendilise osakaalu hoidmiseks raha lisamisest," nentis ERGO Varahalduse fondijuht Siim Valner, kelle sõnul arutatakse aktsiate osakaalu küsimust pidevalt, ent kas ja millal osakaalu suurendatakse, on praeguses finantsturgude olukorras raske öelda.
Swedbanki strateegi Pertti Rahneli sõnul hoiab ka nende agressiivne pensionifond K3 aktsiate osakaalu keskmisest madalamal. "Praegu on meie arvamus see, et aktsiaturgudel pole näha püsivat tõusu. Tähtajaliste hoiuste suure osakaalu taga on peamiselt kohalik kõrge intressikeskkond," selgitas Rahnel otsust aktsiatest osa raha hoiustesse suunata.
Edasisi plaane kommenteerivad fondijuhid lakooniliselt, kuigi investori seisukohast on tekkinud risk, et fondijuhid ei taba ära aktsiaturgude põhja ning jäävad turule ja sealt välja rapsides kaotajaks. "Aktsiaturgude tõus võib alata veidi enne seda, kui finantsturgudel tekib nägemus USA eluasemeturu ja majanduskasvu stabiliseerumise osas. Anname oma parima, et seda mitte maha magada," tunnistas SEB fondijuht Vahur Madisson.
"On täiesti võimalik, et me ei pruugi täpselt tabada turu põhja, kuid enamikul investoritel on sama probleem. Samuti on võimalik, et aktsiaturud jätkavad kukkumist," arutles Valner.
Eesti agressiivsed II samba pensionifondid on aktsiatesse ja aktsiafondidesse panustanud üle 3 miljardi krooni (tänavu I poolaasta lõpu seisuga), ent otse Tallinna börsile on juletud investeerida vaid 40 miljonit krooni ehk 1 protsent aktsiainvesteeringutest.
Hetkel kuum
"Ehkki hinnatasemed on Tallinna börsil atraktiivsed, oleme seisukohal, et Balti riikide majandustsükli taastumine võtab oodatust kauem aega," nentis Swedbanki strateeg Pertti Rahnel.
Teise olulise põhjusena, miks Tallinna börsile õige vähe investeeritakse, nimetas Rahnel väikest likviidsust, mis takistab turuhinda mõjutamata aktsiaid osta või müüa.
"Valime aktsiaturge ikka potentsiaali järgi, mitte lojaalsusest. Kui hinnata tagantjärele, pole negatiivsus kohaliku börsi suhtes olnud vale," võttis olukorra kokku LHV juht Mihkel Oja.
ERGO Varahalduse fondijuhi Siim Valneri sõnul on Tallinna börsi osakaal maailma aktsiaturgudest umbes 0,01 protsenti. "Seetõttu, veidi utreeritult öeldes, on meie Tuleviku Pensionifondi paigutused Eesti aktsiatesse mitusada korda suuremad, kui nende õiglane osa maailma aktsiaturgudest," teatas Valner.
Hetkel kuum
- ST
Võlakirju saab märkida 11. novembrini
Podcastid
Kursuse maht 72 akadeemilist tundi (jaotatud 4-le päevale), millest 32 ak h on auditoorne õpe ja 40 ak h iseseisev õpe.
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele