- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Asmann: ei tasu loota, et äkki läheb paremaks
Ettevõtjad ei tohiks praeguses
majanduslanguses käed rüpes istuda ja loota olukorra kiiret paranemist, pigem
tuleb aktiivselt tegutseda ning äriplaani koostades peaks olema väga
ettevaatlik.
Intervjuu SEB juhatuse esimehe Ahti Asmanniga:
Milline oleks Teie soovitus ettevõtjatele?
Ega ettevõtjatele tänased numbrid suures osas enam uudis pole. Siseturg on paljusid juba mõjutanud, kulusid on juba hakatud kokku hoidma. Meie sõnum on pigem see, et kui keegi arvab, et lühiajaliselt peaks kõik taastuma, et täna ei pea midagi tegema, siis ei tasuks loota, et lühiajaliselt läheb äkki paremaks olukord. Tuleb aktiivselt tegutseda. Kas see tähendab kulude ülevaatamist, täiendavaid investeeringuid, uutele turgudele sisenemist, uute partnerite otsimist, see on kõigi puhul individuaalne. Niisama istuda ja oodata ei tasu! Kuna Eesti eksporditurgude kasv saab olema üsna tagasihoidlik, siis äriplaani tehes peaks olema väga ettevaatlik. Tuleks teha stsenaarium, kus kasv pole nii kiire.
Kuidas Eesti pangad maailma finantskriisile vastu peavad?
Maailma finantsturgude kriis pole Eestisse jõudnud. Meie kindlus sõltub meie emapankade kindlusest ja nemad on keskmiselt tugevamad kui finantsturg tervikuna. Kui me võtame näiteks Rootsi turu, siis omaaegsed kriisid on neile väga palju õpetanud. On kasvatatud päris suuri puhvreid ning kui vaadata hiljutisi uudiseid, kuidas Rootsi riik pakub abi, juhul, kui see peaks vajalikuks osutuma, siis praegune positsioon on meil igatahes kindel.
Millal tuleb majanduses uus tõus?
Järgmisel aastal tuleb negatiivne majanduskasv, -2,2%. Tõus tuleb aastal 2010. Täpset kvartalit on keeruline öelda, aga me näeme, et negatiivne mõju saab olema kogu 2009. aasta jooksul ja peale seda peaks hakkama tulema positiivsemaid sõnumeid.
Millised on majanduslanguses suurimad ohud tavalistele inimestele?
Majanduslanguse mõjud on nii positiivsed kui ka negatiivsed. Negatiivsetest rääkides, siis palgakasv pole enam nii kiire, tööpuudus võib suureneda. Positiivne on inflatsiooni alanemine. Fundamentaalselt on tõusnud erinevad kulud - eluase, toit, küte ja elekter. Näeme, et seal peaks toimuma oluline hinnatõusu pidurdumine.
Kas panga poolt väljastatud laenude osas on oht, et seda raha ei saadagi tagasi?
Hetkel kuum
See oht on alati olemas! Kuid mingit trendi ei ole. Kui me vaatame eluasemelaene, siis seal on see tavapärane. Igal ajahetkel, nii heal kui halval, inimesed jäävad ikka tööta, abielupaarid lahutavad endiselt ja selliseid probleeme tekib ikka. Küll on aga natuke rohkem probleeme näha võlgade kasvuga tarbimislaenude osas. Pangad oma kasumlikkuses veel probleemi ei näe. Kuid üsna palju inimesi, kes on laenu võtnud ei teadvusta endale, et laen tuleb tagasi maksta. Tõenäoliselt pangad laenukahjumeid nii palju nüüd ei saa, küll aga see võtab palju tööjõuressurssi, et tegeleda võlglastega ja rääkida klientidega.
Mis saab meie penisonifondidest, kust kriis on pea poole rahast röövinud?
Finantsturgudel on väga järsk kõikumine. Kui me numbreid vaatame, siis oleme praegu üsna põhja ligidal. Asju tuleks vaadata läbi tsükli, turgudel on komme vahepeal tõusta ja langeda. Pikaajalises plaanis võin öelda, et pension on mõistlik investeering. Kui võtame kolmanda samba, siis tulumaksust me saame esimesest aastast tagasi juba 21%. Tootlus on juba 21%, kui see turgudel hetkeks kaob, siis penisonivarad on tegelikult üsna kvaliteetsetes väärtpaberites ja hinnalangus on pigem tingitud likviidsuskriisist. Pole lihtsalt turgu. Kui likviidsus taastub, siis väärtpaberite hinnad peaksid normaliseeruma endisele tasemele.
Mõni analüütik on maininud, et peale Islandit ohustab löök järgmisena Baltimaid, sealhulgas Eestit. Kui suur tõepõhi sellel võiks olla?
Sellel ei ole mingit tõepõhja all. Selline arvamus ületab kindlasti uudiskünnise, kuid turg on hoopis teine. Kui ma peast õigesti mäletan, siis 24% SKP-st moodustasid Islandil pangad. Meil on see protsent vist kuskil neli. Mõõtmed on hoopis teised. Islandi pangad olid laienenud kõik väljapoole riiki, laenati muudel turgudel. Kuid Eesti pangad tegutsevad ju Eesti turul, meil on suurte pangagruppide toetus, riskid ja tulud on hajutatud - kindlasti ei näe ma samasugust riski.
Hetkel kuum
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
Mis on Jaan Tallinnal sellist, mida teistel pole?
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Podcastid
Enimloetud
2
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
4
Mis on Jaan Tallinnal sellist, mida teistel pole?
5
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele