• OMX Baltic0,11%320,29
  • OMX Riga0,06%971,12
  • OMX Tallinn−0,07%2 232,92
  • OMX Vilnius0,42%1 513,35
  • S&P 5000,66%7 773,95
  • DOW 300,18%51 267,9
  • Nasdaq 1,05%27 477,31
  • FTSE 1000,34%10 497,94
  • Nikkei 2252,4%69 946,86
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,16
  • OMX Baltic0,11%320,29
  • OMX Riga0,06%971,12
  • OMX Tallinn−0,07%2 232,92
  • OMX Vilnius0,42%1 513,35
  • S&P 5000,66%7 773,95
  • DOW 300,18%51 267,9
  • Nasdaq 1,05%27 477,31
  • FTSE 1000,34%10 497,94
  • Nikkei 2252,4%69 946,86
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,16
Viimasel kümnendil toimunud tempokas genoomide sekveneerimine on andnud teadmise, et evolutsiooniliselt lähedastel liikidel on väga sarnased geenikomplektid.
Näiteks leiti inimese genoomi hiljutisel analüüsimisel vaid 168 geeni, millele pole ei hiirel ega koeral lähedase järjestusega vastet, lisaks on üsna sarnased ka geenide valke kodeerivad järjestused.
Seetõttu võib arvata, et liikidevaheliste erinevuste põhjus peitub suuresti mitte geenide poolt kodeeritavate valkude komplektis, vaid geenide erinevas avaldumises, vahendas Eesti Geenikeskus. Kuid mis kontrollib geeniekspressiooni? Kas olulisemad on geenide avaldumist reguleerivad valgud või hoopis DNAs sisalduvad regulatoorsed ehk valke mittekodeerivad järjestused? Ajakirjas Science avaldatud töö vihjab, et pigem on võti DNA järjestuses
Suurbritannia ja USA teadlased uurisid geeniekspressiooni Down’i sündroomi modelleerimiseks loodud hiires, kelle genoom sisaldas lisaks enda omadele inimese 21. kromosoomi. Varem on Down’i sündroomi mudelina proovitud luua kolme 16. kromosoomiga (inimese 21. kromosoomi vaste) hiirt, see aga sureb kiiresti pärast sündi.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele