Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Uus mõtteviis aitaks meid

    Aastaid on riigi majanduspoliitika seisnenud kasumimaksude (nt ettevõtte ja üksikisiku tulumaksu) langetamises, mille tulem on haavatav riigieelarve. Tarbimismaksude tõstmine (nt käibemaks, kütuseaktsiis) viiks meid hullemasse olukorda, suurendades riigieelarve sõltuvust tarbimisest veelgi ja hoogustades inflatsiooni, mis ei laseks lähiajal eurole üle minna.
    Euro peab olema meie vaieldamatu eesmärk, kui tahame stabiilsust. Madal tulumaks ja õhuke riik, odav tööjõud ja odav energia on Eestis möödanik. Võrreldes Lääne-Euroopa maadega teeme me liig odavat tööd.
    Meie majanduspoliitika ootab põhimõttelist muutust. Eesti võimuses ei ole muuta üleilmset majandust, küll saame muutuda ise. Nüüdismajanduse märksõna on loov, innovaatiline, õppiv ühiskond. Innovatsiooni ei tule vaadelda kitsapiiriliselt, see võib toimuda absoluutselt igal tasandil. Nii võib pereisa õhtul salatit hakkides tulla ideele, kuidas seda kiiremini teha. Või töötaja, lihtsate ümberkorraldustega oma töös paremini ettevõtte aega ja ressursse kasutada.
    On oluline, et meie ühiskond kaasab iga liikme uuenemisprotsessi, kus uued algatused on teretulnud, kus loovust ja leidlikkust toetatakse. Peame aru saama, et ainult koos toimetades saame liikuda igatsetud kõrgete palkade ja kõrge lisandväärtusega töö poole.
    Üha vähemaks jääb töid, kus käsitööoskused antakse üle isalt pojale. Sest on omamoodi kahju, aga me ei saa seda muuta. Andkem siis edasi väärtused: töökultuur ja -eetika, mis on eestlasi läbi sajandite iseloomustanud.
    Riik peab senisest oluliselt jõulisemalt soodustama töötajate ja ettevõtjate õppimist ning viima haridussüsteemi vastavusse tööturu vajadustega: vabastades ettevõtted töötajaile tasemekoolituse andmisel erisoodustusmaksust; tagades juurdepääsu teadmistele (kõigi tasemete ümber-, täiendus-, ja e-õpe) kõigis maakonnakeskustes; toetades senisest enam elukestvat ja täiendusõpet.
    Usaldame eksperte. Väikeettevõtjal pole alati piisavalt aega, et analüüsida maailma majanduses valitsevaid suundumusi. Tuleb luua Arengufondi, EASi, arenduskeskuste eestvedamisel ülikoole kaasates tööstusharude ümberstruktureerimiskavad, samuti nende arenduspoliitikad. Riikliku majanduspoliitika alused peavad toetuma teadlaste ja ekspertide, mitte ametnike ega poliitikute teadmistele.
    Valikuline teadus- ja arendustegevus. Isegi kui kümnekordistaksime kulutusi teadus- ja arendustegevusele, ei muuda see tõika, et 99,9% maailma teadmistest luuakse väljaspool Eestit. Seega tuleb näha vaeva, et sellest rohkem osa saada. Saame seda teha sageli olemasolevate vahenditega ja võimaldades teadlastel rohkem rahvusvahelistes projektides osaleda. Paljud probleemid vajavad suuremat koostööd ja ELi võrgustikud pakuvad selleks suurepäraseid võimalusi.
    Energiapoliitikal peavad olema selged eesmärgid. Et vähendada meie energiasüsteemi sõltuvust ühest tarnijast, tuleb kiiresti valmis ehitada EstLink II, mis meid kindlamini Põhjamaade energiaturuga liidab. Samal ajal tuleb Euroopa Komisjonis seada prioriteediks Läänemere supervõrgu väljaehitamine, mis annab meie avameretuulikutele ekspordituru ja tagab raskel ajal piisava energiahulga.
    Kasvavad taastumatute energiaallikate hinnad ja mure kliima muutuste pärast seavad meie energiasektorile radikaalse väljakutse. Ellu jääb see, kes toodab lisandväärtust vähima energiahulga ja minimaalse keskkonnamõjuga.
    Riigi ja eresektori energiasäästu programm. Energiasäästu majanduslik potentsiaal Eestis on 20-30% kogu praegusest energiatarbimisest. Meil on odavam soojustada maju, vahetada välja hõõglambid ja vähendada soojakadusid kui investeerida uutesse elektritootmisvõimsustesse. Ambitsioonikad energiasäästu miinimumnõuded hoonetele, energiamahukate toodete taunimine, energia ja soojuse koostootmine efektiivseimal moel - need on näited tulevikuühiskonna suunal.
    Ehk näitab majandusšokk meile koostöö kasumlikkust. Koostöötahteta, igaüks oma asja ajades võime maha matta oma unistuse jõukast, õiglasest ja õnnelikust riigist.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Henn Sarv: mõttetu hinnaga elektrit ei pea ostma
Kui sõltud elektri börsihinnast, lülita vool täna tunniks ajaks välja - mõttetu hinnaga pole mõtet elektrit osta, kirjutab IT-koolitaja Henn Sarv.
Kui sõltud elektri börsihinnast, lülita vool täna tunniks ajaks välja - mõttetu hinnaga pole mõtet elektrit osta, kirjutab IT-koolitaja Henn Sarv.
Balti aktsiaturud võtsid pangaaktsiate mõjul suuna allapoole
Balti aktsiaindeks kolmapäeval langes, kui viimaste päevade vedurid tulid hinnas allapoole. Langus oli põhjustatud Euroopa aktsiaturgude langusest ning sellest, et viimase kuu aja hinnaralli on investoreid pannud küsima, kas selline hinnatõus saab veel jätkuda, arvestades üldist majanduse olukorda?
Balti aktsiaindeks kolmapäeval langes, kui viimaste päevade vedurid tulid hinnas allapoole. Langus oli põhjustatud Euroopa aktsiaturgude langusest ning sellest, et viimase kuu aja hinnaralli on investoreid pannud küsima, kas selline hinnatõus saab veel jätkuda, arvestades üldist majanduse olukorda?
Reaalajas börsiinfo
Kui juhid, siis tee seda hästi
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Väikepruulijad pettusid valitsuses: see on näkku sülitamine
Väikestes õlletootjates tekitab vimma, et uue valitsuse tulekuga on jäänud toppama eelnõu, millega lubati tõsta väikeste õlletootjate õlleaktsiisi piirmäära. Rahandusministeerium soovitab väikeettevõtjatel taotleda teisi soodustusi.
Väikestes õlletootjates tekitab vimma, et uue valitsuse tulekuga on jäänud toppama eelnõu, millega lubati tõsta väikeste õlletootjate õlleaktsiisi piirmäära. Rahandusministeerium soovitab väikeettevõtjatel taotleda teisi soodustusi.
Elektrilevi saab 8 miljonit elektri mikrotootjate võrku ühendamiseks
Elektrilevi saab 8 miljonit eurot lisainvesteeringuteks ja mikrotootjate võrku ühendamiseks, selleks sõlmisid lepingu majandusminister Riina Sikkut ja Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm.
Elektrilevi saab 8 miljonit eurot lisainvesteeringuteks ja mikrotootjate võrku ühendamiseks, selleks sõlmisid lepingu majandusminister Riina Sikkut ja Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.