Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ivari Padar kärpis eelarveväljavaateid

    Järgmise aasta majanduslangus on prognoosi kohaselt 3,5 protsenti, inflatsioon 4,2 protsenti ning tööpuuduse kasv 8,6 protsenti.
    "Selles kontekstis juhtub eelarvega see, et eelarvemiinus võib olla 5 miljardit krooni. Teatud riskistsenaariumide arenemisel ei saa välistada ka suuremat puudujääki," nentis Padar ja lisas, et see ei tohi mingil juhul saada komistuskiviks euroga liitumisel, mille valitsus tahab ära teha aastal 2011.
    Rahandusminister loodab täiendavate kärbete kaudu eelarvemiinust veel 2,5 miljardi võrra vähendada. Kuigi siis jääks prognoosipõhiseks puudujäägiks vaid 2,5 miljardit, mis tähendab 1protsendilist defitsiiti, kardab rahandusministeerium siiski kimpu jäämist Maastrichti 3protsendilise defitsiidikriteeriumiga, mis rahanumbrites tähendaks 8 miljardi krooni suurust eelarvemiinust.
    Rahandusministeeriumi majandusanalüüsi osakonna juhataja Andrus Säälik märkis, et eeldatavasti nii palju halvemaks kui seni enam minna ei saa, kuid parem on olla valmis kõigeks.
    "Kui me teaksime väga täpselt, et meil defitsiit üle 2,9 protsendi ei lähe ja me täidame kriteeriumid ära, siis me ei muretseks. Praegu me ei saa anda mingit garantiid. Parem karta kui kahetseda," ütles Säälik ning lisas, et rahandusministeerium ootab valitsuse poolt tegevusi, et defitsiiti vähendada ja garanteerida riigile vajalik paariprotsendiline puhver, juhuks kui mõni negatiivne majandusšokk veel kuskil varuks juhtub olema.
    Küsimusele, millistest vahenditest defitsiiti katta, vastas Padar, et näeb esimese kohana endiselt kulude kokkuhoidu. Reservid jätaks minister targu puutumata ja kaaluks pigem laenu võtmist.
    "Me analüüsime praegu laenu võtmise võimalusi," ütles Padar ning lisas, et kõne alla võivad tulla ka riigi võlakirjad.
    "Kõik variandid on kaalumisel. Mingit SOSi ei ole, me peame rahulikult oma otsuseid tegema," sõnas Padar.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
"Tunnen, et on vaja telefon kätte võtta... ja kukun jälle töösse!"
Miks juhtub nii, et inimesed on pidevalt ühenduses tööga, millised on tagajärjed ja kuidas ennast tööst lahti haakida, kirjutavad organisatsiooniuurijad Anne Reino, Alo Treial ja Maria Murumets Äripäeva essees.
Miks juhtub nii, et inimesed on pidevalt ühenduses tööga, millised on tagajärjed ja kuidas ennast tööst lahti haakida, kirjutavad organisatsiooniuurijad Anne Reino, Alo Treial ja Maria Murumets Äripäeva essees.
Ferrari kutsub tagasi 23 000 sõidukit
Itaalia autotootja Ferrari kutsub tagasi 23 555 sõidukit, sest kahtlustab paljudel mudelitel viga pidurites, vahendab ajakiri Car and Driver.
Itaalia autotootja Ferrari kutsub tagasi 23 555 sõidukit, sest kahtlustab paljudel mudelitel viga pidurites, vahendab ajakiri Car and Driver.
Reaalajas börsiinfo
Raadiohitid: ostuidee karuturul ja tippjuhtimise vähem nähtav pool
Äripäeva raadio kuulajatele pakkus sel nädalal enim huvi aktsiaturgudel toimuv, karuturu taustal esile kerkinud ostuidee ja usutlus tippjuhi Tarmo Noopiga.
Äripäeva raadio kuulajatele pakkus sel nädalal enim huvi aktsiaturgudel toimuv, karuturu taustal esile kerkinud ostuidee ja usutlus tippjuhi Tarmo Noopiga.
Nädala lood: suures skeemis paljastati Eesti firma, elekter kallineb hoogsalt edasi
Selle nädala olulisematest sündmustest tasub esile tuua üks rahvusvaheline skeem, mille paljastamisel tuli esile ka Eesti firma. Lisaks ei saanud mööda energeetikast, sest tuleval talvel ähvardab elektri hind tõusta selgelt kõrgemale, kui oli suvine hinnatipp.
Selle nädala olulisematest sündmustest tasub esile tuua üks rahvusvaheline skeem, mille paljastamisel tuli esile ka Eesti firma. Lisaks ei saanud mööda energeetikast, sest tuleval talvel ähvardab elektri hind tõusta selgelt kõrgemale, kui oli suvine hinnatipp.
Paar miljonit kilo maasikaid mädaneb Soomes põllule
Ukraina sõja põhjustatud tööjõuprobleem on peapõhjus, miks hulk maasikaid Soomes põllule on jäänud, kohati on ka vihmad maasikakorjamist takistanud, kirjutab Yle uudisteportaal.
Ukraina sõja põhjustatud tööjõuprobleem on peapõhjus, miks hulk maasikaid Soomes põllule on jäänud, kohati on ka vihmad maasikakorjamist takistanud, kirjutab Yle uudisteportaal.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.