Uus spordiala: biorobotite võiduajamine

Üha vähenevate mõõtmetega minirobotid aitavad neil täita keerukaid ülesandeid, kuid mõnede rakenduste jaoks on isegi kõige väiksemad neist lootusetult liiga suured.

Sellisteks rakendusteks võiks olla näiteks nanomeetrites mõõdetavate seadmete mikrokiipidele „trükkimine“. California ülikooli füüsik Jan Liphardt usub aga, et robotite asemel võiksid sellise ülesandega hakkama saada bakterid, kirjutas New Scientist.

See tähendab modifitseeritud genoomiga bakterite loomist, kelle genoomist on eemaldatud kõik ebavajalik ning lisatud funktsioone, mis aitavad neil teatud kindlaid ülesandeid täita. Näiteks võiksid nad ujuda mööda kindlat trajektoori ning eraldada seejuures vajalikku kemikaali.

Tuhanded sellised biobotid võiksid saada hakkama üliväikeste mikroprotsessorite või geneetikas kasutatavate rakenduste loomisele kaasaaitamisega.

Biobottide loomine näeks välja sarnaselt Craig Venteri katsetele ehitada tehislikke eluvorme. Bakterite funktsioone kontrollitaks kindla lainepikkusega valgusega. Lülitades valgust sisse ja välja, saavad bakterid valgustundlike pigmentide abil signaali liikumiseks valguse suunas või kemikaali eraldamiseks.

See on aga asja praktiline pool. Teadlaste sõnul saaks sellised minitöölised ka inimesi lõbustada. Neile võiks korraldada võiduajamisi või võistlusi labürindist väljapääsu otsimiseks. Veelgi keerukamad võiksid olla bakterite vahelised sõjamängud, mille käigus peavad nad üksteist antibiootikumide abil maha tapma.

Raskuseks jääb muidugi asjaolu, et inimsilm üksikuid baktereid ei näe, aga kui bakterid ka helendama panna, siis võiksid suuremad kolooniad olla siiski nähtavad.

Patenditaotluse minibottide kohta võib leida siit.

Helendavatest bakterikolooniatest tehtud pilt Petri tassis.