Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Veel üks nõue enne eurot

    Eelmisel nädalal kogunesid keskpankurid kogu maailmast Frankfurti, et peesitada euro esimese kümnendi aupaistes. Euro kandidaatriikidest tulnute jaoks oli üritus aga külmaks dušiks. Just nüüd, kus üleilmne finantskriis on teinud liitumise eurotsooniga pakilisemaks ja vajalikumaks kui iial varem, on euro üle otsustajad hakanud levitama ettepanekuid, mis tõstaksid lati liitumiseks euroga kõrgemale.
    Frankfurdis avalikult arutatud ettepaneku kohaselt võidaks lisaks makroökonoomilistele Maastrichti kriteeriumidele, mis olid paigas alates euro kasutuselevõtust, euroga liitumisel kasutada täiendava kriteeriumina riigi pangandussüsteemi kvaliteeti. Lisaks silmakirjalikkusele Lääne valitsuste poolt, mis tõstavad selle teema aukohale, samas pankasid pärast ulatuslikke regulatiivseid läbikukkumisi päästes, on ettepanek äärmiselt ebaõnnestunud.
    Mõistmaks täielikult ettepaneku absurdsust, vaadelgem erakordselt edukat Ida-Euroopa majanduskasvu mudelit viimase kahe kümnendi jooksul. Lääne-Euroopa poolt toetatud ja Ida-Euroopa poolt omaks võetud mudel on tuginenud ideele, et kapital peaks voolama selle poolest rikastest riikidest kapitalinappusega riikidesse. Leidmaks sarnast näidet edukast majanduskasvust, peavad majandusteadlased minema tagasi 19. sajandi Ühendriikidesse, kus suuri jooksevkonto defitsiite finantseeriti peamiselt välismaiste otseinvesteeringutega. Rahavoogudega on kaasnenud enneolematu finantsintegratsioon, kus suuremat osa Ida-Euroopa pankadest kontrollivad nüüd Lääne emafirmad.
    See mudel töötas tähelepanuväärselt hästi mitte ainult kasvu loomisel, vaid ka turge ja demokraatiat toetavate institutsioonide täiustamisel Ida-Euroopas, nagu on ka dokumenteeritud Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga 2008. aasta üleminekuraportis (2008 Transition Report). Samas on see need riigid jätnud haavatavaks üleilmsete finantsturgude muutuste suhtes. Viimase pooleteise aasta jooksul on need survele väga hästi vastu seisnud, aga kuna üleilmne kriis tabab neid täie jõuga, otsivad nad nüüd abi IMF-ilt.
    Kõige haavatavam koht praeguses kriisis on olnud kaitsetus välisvaluuta hinnamuutuste ees. Kõigis majanduse osades tegutsejad, samuti leibkonnad ja ettevõtted, on panustanud sellele, et nende kohalikud valuutad jätkuvalt väärtuses kasvavad. Hüpoteegid Šveitsi frankides ja autolaenud Jaapani jeenides on olnud kogu regioonis tavalised. Kuid see oli ilmselt Ungari - esimene riik, mis taotles IMF-i meetmestikku -, kus selline tava kõige levinum oli.
    Sellise haavatavuse on siiski suures osas põhjustanud või vähemalt seda ära kasutanud Lääne pangad. Finantseerimine emapankade poolt, mis kriisi varasemas faasis aitas Ida-Euroopa pangandussüsteemidele likviidsust pakkuda, tundub nüüd rohkem kohustuse ja võimaliku nakkusallikana. Lääne-Euroopa finantsala reguleerijad ja järelevalvajad olid ka need, kes "isejuhtimise" sildi all pidid selliseid liialdusi mitte soodustama. Samuti on välispankade sissetung jätnud Kesk- ja Ida-Euroopa riigid ilma rahapoliitilistest vahenditest, jättes neile vähese kontrolli äärmiselt kiire krediidikasvu üle.
    Lisagem sellele praeguste Lääne-Euroopa pankade päästemeetmete mõju Ida-Euroopa pangandussüsteemidele. Ühest küljest aitavad need programmid kaasa stabiilsusele, toetades regioonis aktiivseid emapankasid. Teisest küljest on sekkumised õõnestanud ka Ida-Euroopa finantssüsteeme.
    Valitsused Ida-Euroopas ei suuda pakkuda samaväärseid ulatuslikke hoiuste garantiisid, mida nende Lääne naabrid jagavad. Helded rekapitaliseerimised on alla viinud Lääne pankade suhtelised finantseerimiskulud, nõrgendades täiendavalt kohalike institutsioonide konkurentsivõimet. Lõpuks kitsendavad paljud valitsused otseselt või kaudselt emapankade võimalust kasutada riigi rahasid, et luua reservid nende Ida-Euroopa tütarettevõtetele, millest paljud on kohalike finantssüsteemide stabiilsuse tähenduses kriitilises seisus.
    Pangandussüsteemi kvaliteedi muutmine uueks kriteeriumiks euroga liitumisel ei ole mitte ainult silmakirjalik, vaid on ka tagurlik. Suhteliselt kõrged inflatsioonitasemed on olnud peamiseks põhjuseks, miks euroga liitumist tajuti enamikes riikides järjest vähemtähtsana ja miks väljavaatel euroga liituda on olnud nõrgendav mõju siseriiklike reformide tegemisele. Väike lohutus praeguse kriisi ajal on see, et inflatsioonimäärad on langemas. Veel tähtsam on aga, et kriis on demonstreerinud neile väikestele majandustele suurema valuutapiirkonna osaks olemise väärtust.
    Selle asemel et ära kasutada praeguse enneolematu mõjutusvahendi võimalust, sundimaks neid vastama Maastrichti kriteeriumidele, kaaluvad euroraha üle otsustajad uusi ja ülimalt ähmaseid kriteeriume, mis põhinevad pangandussüsteemide kvaliteedil. Ja kelle pangad need on? Keda me lollitame?
    Copyright: Project Syndicate, 2008. www.project-syndicate.org
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Pühadestatistika: Eesti munatoodang suureneb
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Peterburi eestlane teeb Sillamäele tipprestorani
“Lihtsast söögikohast pole juttugi,” ütleb Irina Vengerveld söögikoha kohta, mis tuleb aastaid tühjana seisnud majja Sillamäel, kus kunagi oli sõjaväe pagarikoda.
“Lihtsast söögikohast pole juttugi,” ütleb Irina Vengerveld söögikoha kohta, mis tuleb aastaid tühjana seisnud majja Sillamäel, kus kunagi oli sõjaväe pagarikoda.