Euroopa Liidu väikeettevõtluse
konkurentsivõime edendamise direktori Maive Rute sõnul ei saa majanduskriisis
mõelda vaid koondamistele, tuleb jätkata ka inimestesse investeerimist, et
tulevikule baasi rajada.
Järgneb intervjuu Rutega.
• Kuidas on finantskriisis kannatanud väikeettevõtlus - Euroopas prognoositakse tuleval aastal 200 000 firma pankrotti?
Jah, pankrottide arv suurenenud. Kõigil firmadel, mil on suur vajadus refinantseerida jooksvat käivet või kes on kasvujärgus ja sõltuvad kapitali kättesaadavusest, on rasked ajad. Teine pankrottide põhjus on üle Euroopa langenud nõudlus.
Artikkel jätkub pärast reklaami
• Euroopa Komisjon on välja pakkunud 200 miljardi euro suuruse ELi majanduse elavdamise kava, mida valitsusjuhid täna homme Brüsselis arutavad. Mida sisaldab see väikeettevõtjate jaoks?
Kava loogika on hoida töökohti ja ehitada baasi uueks tõusuks, et kriisist läbi tulles oleks Euroopa majandus vastupidavam ja konkurentsivõimelisem.
Nii püütakse praegu ergutada nõudlust, näiteks täiendava riigipoolse nõudluse tekitamisega. Eestil pole küll majanduse elavdamiseks selliseid fiskaalpoliitilisi võimalusi nagu mõnel teisel riigil, kuid struktuurifondide vahendite kiirkorras kasutamine ja olemasolevaid tugiskeemide tugevdamine, mis toimivad Kredexi või EASi kaudu, on positiivne.
Eestis on suure raha turule suunamise asemel praegu huvi pigem finantsdistsipliini hoida, et kriisi järel saaks üle minna eurole. Suures plaanis on see mõistlik ja õige lahendus.
Ka Eesti firmad ei peaks praegu mõtlema üksnes kokkuhoiust, vaid ka sellest, kuidas tulevikule baasi rajada. Tuleb jätkata ka inimestesse investeerimist ning toodete ja teenuste täiustamist. Innovaatilisi projektide ja uutele turgudele mineku juhtimiseks on inimestel vaja vastavaid oskusi.
Komisjon omaltpoolt on kiirkorras lihtsustanud reegleid riigiabi andmiseks. Kui tavaliselt võtavad regulatsioonid aega aasta paar, siis nüüd on tehtud imet - pooleteise kuuga on jõutud kokkulepetele, kuidas lihtsamalt ja kiiremini riigiabi võimalusi rakendada. Ka abisummat, mida võib anda ilma komisjoni loata, on tõstetud 100 000 eurolt 200 000 eurole.
• Ettevõtjate üks põhimure on laenuturu kokkukuivamine, kuidas pangad laenama saada?
Tsiteeriksin siin üht Euroopa Keskpanga juhtkonna liiget, kes ütles, et pangad peavad hakkama taas tegelema sellega, mis on pankade põhiäri, ehk siis laenu andma ja deposiite võtma. Ei saa jätkata mudeliga, et pangad laenavad Euroopa Keskpangakt ja deponeerivad oma raha Euroopa Keskpangas. Selle äri peal kaua vastu ei pea. On vaja pankade südametunnistusele koputada - elavdamisraha on pankadele antud, hoiused on garanteeritud – nüüd on aeg hakata laenu andma.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Samuti on Euroopa Investeerimispank (EIB) lubanud väikeettevõtlussektorisse täiendavalt 30 mld eurot. Pank on lihtsustamas oma toodete kättesaadavust ning ka uusi tooteid tuleb juurde - mikrolaenud ja mezzanine finance ehk omakapitali laenud, mida täna sellises mahus pole olnud
• ELi majanduse elavdamiskavas on ka maksumuudatusi
Maksuteemad on väga hellad, need kergelt heakskiitu ei leia. Komisjoni ettepanek on vähendada kohapeal tööjõumahukate teenuste käibemaksu – restoranid, hotellid, remonditeenused. Komisjoni soovitus on, et taoline käibemaksusoodustus oleks kõikidele liikmesriikidele kättesaadav. Samas saaks näiteks ehitusteenused ühitada majade soojustamise ideoloogiaga, mis perspektiivis oleks lahendus ka energiasäästu osas. Eesti jaoks on see keeruline otsus, valitsussektoris on niigi puudujääk.
• Mis on saanud suvel avalikustatud nn väikeettevõtluse algatusest?
ELi majanduse elavdamise kavas rõhutatakse, et see väikeettevõtluse algatus tuleb rakendada kiirkorras. Lisaks eelpool juba nimetatud meetmetele väikeettevõtluse toetamiseks on selles näiteks soovitus arendada välja Euroopa ühtne riskikapitali turg, vähendada maksetega viivitamist, parandada ühisturu toimimist ning muuta riiklikel hangetel osalemine väikefirmadele lihtsamaks. Tulevast aastast on plaan juurutada nõue, et kõik uued õigusaktid kaalutakse läbi väikefirma seisukohast – kas see ei pane neile ülemäärast koormat.
• Kuidas edeneb bürokraatiavõsa harvendamine?
Protsess on pikaldane, 2-3 aastat, ning enne kui väikeettevõte reaalselt tunneb, et elu on kergemaks läinud, tuleb kannatust varuda.