Kokku lepitud eelarvekärbe päästab riigi
pankrotist ja aitab halvima üle elada, kuid enamus kärpevaludest seisab
reformierakondlasest riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Jürgen Ligi sõnul alles
ees.
Ligi ütles Äripäevale, et annab ise protsesses sees olnuna seekord läbirääkijaile hindeks „5+“. „Kuid oleks kohatu öelda, et leitud on parimad võimalikud kärpekohad - need on lihtsalt vähem halvad, kui mõni teine,“ nentis Ligi ja lisas, et kõike tehakse ikkagi riigi pankroti ennetamiseks ja halvimate aegade üleelamiseks. „Kuid mitte ainult. Kriisi teene on näiteks eurorahade kiirem suunamine tee-ehitusse või raviraha säästmine haiguspäevade hüvitiste arvel,“ märkis ta.
Ligi tunnistas, et tal on kahju sellest, et oldi sunnitud kaitsekulutuste kallale minema, kuid võrreldes Läti või Leeduga on Eesti kaitsekulutuste seis SKP suhtes endiselt palju parem.
„Enim elan kaasa haridusele, seal tuleks eelkõige õpetajaid säästa. Rõõm on vanemahüvitise süsteemi päästmisest klassiviha küüsist - pisike kokkuhoid edukamate ja haritumate arvel, kelle iive on olnud selle süsteemi mõjul kõige suurema kasvuga, olnuks alatu, aga ka üldist ebakindlust külvav, mis iibele igal juhul halvasti mõjunuks,“ rääkis Ligi.
Tema sõnul on aga enamus kärpevaludest alles ees ja majanduses on lõpptulemus seni olnud pessimistlikuimast prognoosist alati halvem.
Küsimusele, kas 8 miljardiline kärbe tagab, et Eesti 3% Maastrichti defitsiidikriteeriumist läbi ei vaju, vastas Ligi, et selles suhtes tuleb pöialt hoida ning valmistuda otsustavaks, 2010. aastaks.