Veskimägi: eelarvekärbetes on õhk sees

"Kaheksa miljardit on paberi peal justkui kokku hoitud, kuid minu hinnangul on seal vähemalt miljardi-pooleteise ulatuses õhku sees," nentis Veskimägi andes kärpijatele hindeks "parem, kui mitte midagi".

Tema sõnul on küsitavad näiteks selliste ridade reaalne efekt eelarve kuludele nagu kohalike omavalitsuste laenupiirang, Arengufondi liitmine

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega, Riigile kuuluvate äriühingute 10% palgakulude kärbe, euroraha täiendav kasutusele võtmine teedele, riigivalitsemise kulude kärpimise võimalikkus jne.

"Kaheksa miljardi võrra tuleks kärpida reaalseid kulusid lähtuvalt 2009. aasta kinnitatud riigieelarve kulude mahust - 98,5 miljardi

sees. Muid muutusi, mis on eelarvega vahepeal toimunud, nagu näiteks rahandusministeeriumi poolt alla planeeritud kohalike omavalitsuste defitsiit, mis ulatub 200 miljoni asemel miljardi krooni kanti, tuleb käsitleda veel lisaks sellele kaheksale miljardile," selgitas Veskimägi ja hoiatas, et reaalne kärbe osutub selle ja veel mitme teisegi kärperea "kõrge õhusisalduse" tõttu oluliselt väiksemaks ning ühtlasi seetõttu ka mitte piisavaks, et sel aastal Maastrichti 3% defitsiidikriteeriumi raamidesse jääda.

Kokkuhoiukava pakutavad lahendused on lühiajalised, kuid kriis on pikaajaline, seetõttu on Veskimägi sõnul pakutav lahendus kriisi kontekstis ebaadekvaatne. "Me ei vaja täna mitte ainult 2009. aasta eelarve kärpeid, vaid koos nendega ka põhimõtteliste eelduste ümbervaatamist pikemaks ajaks,

struktuursete reformide paketti, mis avaldaks mõju ka järgnevatel aastatel. 2010. ja 2011. aasta ei saa sugugi olema kergemad," ütles Veskimägi.

"Kui ma täna sellele kärbetepaketile otsa vaatan, on see vaid üksikute kulude maha tõmbamine ilma visioonita, mis 2010. aasta võtmes annab vähe efekti," lisas ta ja ütles, et ootas koos negatiivse lisaeelarvega ka meetmete paketti, mis tooks valdkonna poliitikatesse põhimõttelisi ja hädavajalikke muutusi.

Samuti pidas Veskimägi vajalikuks nn "kriisiseaduste paketi" loomist. "Saatan on peidus detailides! Selle paketi implementeerimine nõuab minu hinnangul ka seda, et kõik need erinevate valdkondade eelseadused tuleks vastu võtta ühe paketina, ehk nö eraldi "kriisiseadusena", mis muudab kõiki neid seadusi, mis teevad võimalikuks negatiivse lisaeelarve menetlemise," ütles Veskimägi.

Esimene samm, ehk eile öösel kokku lepitud kärbe on küll alles esimene, kuid jääb Veskimäe hinnangul siiski liiga lühikeseks selleks, et olla piisav. "See teeb 2010. aasta oluliselt keerulisemaks, kui see olla võiks, see aga on Eesti jaoks ju nö eesmärgiaasta, et täita konvergentsikriteeriumid ning 2011 euro kasutusele võtta," nentis Veskimägi.