Roubini: järgmisena devalveeritakse Balti valuutad

"Kui fundamentaalnäitajad on paigast ära, ei saa säilitada fikseeritud vahetuskurssi. Varem või hiljem vallandub valuutakriis," ütles Roubini Moskvas investeerimispanga Troika Dialog konverentsil. "Balti riigid ja Bulgaaria valuutakomitee on surve all," märkis ta.

Kasahstani tenge kurss langes pärast kursi vabakslaskmist eile 22%, pärast seda, kui keskpank oli seda reservide arvelt läinud aasta novembrist saadik toetanud. Vene rubla kurss on võrreldes möödunud aasta augustiga dollari suhtes langenud 35%. Valgevene rubla, mida riik samuti mõnda aega valuuta ostu-müügitehingutega stabiilsena hoida püüdis, devalveeriti jaanuaris 20%. Ukraina grivna on poole aastaga dollari suhtes odavnenud tervelt 40%.

Läti, Leedu ja Eesti valuutakursid on jäänud euroga seotuks, ajal mil nende riikide majandused kannatavad vähenenud välislaenude ning kahaneva tarbijanõudluse käes. Läti latt on tänavu euro suhtes tugevnenud 0,7%, kuna keskpank hoiab kinni kitsast kauplemiskoridorist euro suhtes.

Eesti kroon ja Leedu liti kurss pole kuigi palju muutunud, sest riigid valmistuvad eurot kasutusele võtma. Reservide arvelt ostes ja müües hoiab Eesti krooni kursi 15.6466 eurol, samal ajal kui litt püsib 3.4528 eurol. Sellist süsteemi nimetatakse tihti ka valuutakomitee süsteemiks, kirjutab Bloomberg.

Bulgaaria levi kurss on seotud euroga tasemel 1.95583 levi eurost. Riigi reservid kahanesid IMFi andmetel möödunud aasta teises pooles 16% ehk 16,8 miljardile dollarile.

Eelarvedefitsiidi tõttu on Balti riikides ja Bulgaarias tekkinud valuutakriisi risk, mis võib viia probleemideni nii panganduses kui elamusektoris, rääkis Roubini.

"Kui majanduslikud tingimused lähevad hullemaks, on fikseeritud kursid surve all ja oletegi valuutakriisi lävel," ütles Roubini. "Valuutakriisist saab panganduskriis, eluasemekriis, riigi võlakohustuste kriis. See kasvab üleüldiseks kriisiks, kuna majanduse igas segmendis on suur hulk väliskohustusi," lisas ta.

Läti reservid kahanesid möödunud aasta teises pooles 20% ehk 5,3 miljardile dollarile. Eesti reservid vähenesid 5% ehk 3,9 miljardile ja Leedu reservid 13% ehk 6,3 miljardile dollarile.

Suur jooksevkonto defitsiit, fikseeritud vahetuskurss ja väliskaubandusšokid - see on areneva Euroopa katastroofi retsept," ütles Roubini ja lisas, "mida rohkem püüad põhjendamatult kõrget fikseeritud kurssi kaitsta, seda vihasemaks lähevad inimesed ja seda rohkem kaotad reserve."

Roubini ütles ka seda, et IMF tegi vea lubades Lätil detsembris koostatud stabiilsusprogrammis fikseeritud kurssi säilitada. Läti saab IMFilt 7,5 miljardit eurot (9,6 miljardit dollarit) laenu, mis on ligikaudu 34% Läti sisemajanduse kogutoodangust.

Läti lati kursi hoidmine ei oma mingit mõtet, sest rahvusvaluuta on ülehinnatud, ütles Roubini. IMF oleks pidanud nõudma valuuta lahtisidumist nagu Aasia kriisi ajal. Kõik Balti riikide valuutad on Roubini sõnul ülehinnatud.