• OMX Baltic−0,04%297,24
  • OMX Riga0,33%919,57
  • OMX Tallinn0,49%2 026,77
  • OMX Vilnius0,07%1 219,34
  • S&P 500−0,23%6 396,37
  • DOW 300,02%44 930,5
  • Nasdaq −0,64%21 178,39
  • FTSE 1001,08%9 288,14
  • Nikkei 225−1,51%42 888,55
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%93,81
  • OMX Baltic−0,04%297,24
  • OMX Riga0,33%919,57
  • OMX Tallinn0,49%2 026,77
  • OMX Vilnius0,07%1 219,34
  • S&P 500−0,23%6 396,37
  • DOW 300,02%44 930,5
  • Nasdaq −0,64%21 178,39
  • FTSE 1001,08%9 288,14
  • Nikkei 225−1,51%42 888,55
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%93,81
  • 20.02.09, 14:06
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Swedbank: aktsiaturult pensionifondidele präänikut ei tule

Hansa Pensionifondi K3 fondijuhi Kristjan Tamla sõnul ei ole aktsiaturgudele, kus on kõvasti hakkama pandud kogumispensionifondide raha, oodata tänavu olulist tõusu.
„Praegu oleme arvamusel, et 2009. aastal ei ole veel märkimisväärset aktsiahindade tõusu oodata, sest paljud finantssektoris olevad ja sealt viimastel kvartalitel reaalmajandusse üle kandunud probleemid vajavad endiselt lahendamist,“ põhjendas Tamla, miks olukord pensionifondidele tumedates toonides paistab.
Tamla sõnul sõltub fondide käekäik otseselt globaalsete finantsturgude, eelkõige aktsiaturgude liikumisest. Samas pakuvad mitmed kõrge investeerimisreitinguga võlakirjad praegu atraktiivseid tootluse võimalusi, märkis ta. „On tõenäoline, et esimesena saabub tõus krediiditurgudele,“ lisas ta.
"Kuna aktsiaturud langesid terve 2008. a jooksul, siis alanes sellel perioodil keskmiselt ka pensionifondide osakute puhasväärtus. See tähendab, et inimeste poolt sisse makstud summad kaotasid oma väärtust terve aasta jooksul," kommenteeris Tamla, miks pensionikogujate raha sulanud on. Aktsiaturgude pöördumisel muutub see pilt vastupidiseks, lisas ta.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Nimelt on 2007. aasta oktoobrist on II pensionisamba kogujad suunanud fondidesse kokku umbes 4,5 miljardit krooni, aga nende pensioniportfelli maht on kasvanud vähem kui miljardi krooni võrra.
Taust:
II pensionisamba fondid saavutasid tipptaseme 2007. aasta oktoobri lõpus, kui fondide kogumaht ulatus 10,69 miljardi kroonini.
Sealt alates on fondiosaku hinnad tulnud alla keskmiselt üle veerandi võrra (Eesti Kogumispensionide üldindeks EPI on langenud 157,64 punktilt 115,32 punktile ehk 26,8%), mistõttu on fondide maht jäänud toppama.
Fondide koondmaht saavutas tipptaseme 2008. aasta 2. septembril, ulatudes 12,86 miljardi kroonini. Praegu on II pensionisamba fondides raha 11,67 miljardit krooni.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    0 k 27 p 10 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele