- OMX Baltic−0,09%301,88
- OMX Riga0,18%894,54
- OMX Tallinn−0,11%2 067,26
- OMX Vilnius0,25%1 200,5
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,21%8 742,47
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,7
- OMX Baltic−0,09%301,88
- OMX Riga0,18%894,54
- OMX Tallinn−0,11%2 067,26
- OMX Vilnius0,25%1 200,5
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,21%8 742,47
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,7
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
E-koolitus nõuab iseloomu
Eestis said esimesed e-koolituse programmid tuleristsed kümmekond aastat tagasi. Nüüdseks on toimunud suur hüpe - näiteks Tartu Ülikooli veebipõhisel koolituskursustel õpib 3460 inimest, mis on ligi 17 protsenti kõikidest täiendusõppes osalejaist.
Eelkõige kasutatakse veebipõhist õpet keele- ja majandusalasteks õpinguteks, aktiivselt kasutavad seda täiendusõppena ka eri valdkondade õpetajad.
"Need, kes on e-kursusel korra osalenud ja selle edukalt läbinud, soovivad üha uusi e-kursusi võtta. Nii on näiteks üks Hiiumaa mees läbinud hulgaliselt e-täienduskoolitusi, mille temaatika on väga erinev. Tundub, et see inimene ei valigi koolitusi mitte teemade järgi, vaid eelistab lihtsalt e-õpet, sest siis saab koolitusel osaleda kodust Hiiumaalt ega pea sõitma kohale Tartusse," räägib Tartu Ülikooli avatud ülikooli haridustehnoloogiakeskuse spetsialist Lehti Pilt.
E-õppeprogrammi läbimisel on peamisteks takistusteks vähene arvutioskus, suutmatus iseseisvalt õppida, tagasihoidlikkus abi küsimisel aga ka eelarvamus, et virtuaalõppes on võimalik kergema vaevaga hakkama saada.
"Kui selgub, et iseseisvalt tuleb palju tööd teha - lugeda, sooritada kodutöid, osaleda foorumi aruteludes -, võib tekkida käegalöömismeeleolu ja kursus jäetakse pooleli," ütleb Pilt.
Poolelijätjateks on tihti ka inimesed, kes on hõivatud ja kellel ei ole võimalik e-kursusel õppimist oma muu ajakavaga ühildada. "Ehk sellepärast on e-koolitustel osalemas üsna vähe keskastme- ja tippjuhte, kes valivad pigem 1-2päevase auditoorse koolituse kui pikema e-koolituse," räägib Pilt.
Koolitaja Peep Vain sõnab, et pole oma treeneritele e-koolitust kui võimalust maha müüa suutnud ning lihtsalt "teeme ära - vaatame, mis saab" lähenemist pole mõtet ka rakendada, sest koolitaja peab uskuma sellesse, mida ja kuidas ta midagi teeb. Vainu sõnul peab inimene olema motiveeritud ja oskama end vajadusel sundida, et üle saada loomupärasest laiskusest.
"Koolide kõrval on kogu aeg eksisteerinud raamatukogud, kus on võimalik saada igasugust informatsiooni, ometi ei jätnud keegi kooli pooleli ning ei piirdunud vaid raamatukogus käimisega, et tarkust ammutada. Internetiga on praegu samamoodi, sealt on võimalik leida igale küsimusele-teemale ammendavaid vastuseid nii audio kui ka video kujul, ometi käiakse koolitustel. Õppimise ja enesetäiendamise juures on oluline sotsiaalsus ja keskkond, mis enesearenguks luuakse," räägib Vain.
OÜ Infovara juhatuse esimehe Argo Rannametsa sõnul langeks tema puhul liisk e-koolituse kasuks majandusspetsiifiliste teemade puhul, mis eeldavad süvenemist ning omaette olemist. Humanitaarvaldkonna ainete edukasse õppimisse virtuaalkeskkonnas ta ei usu.
"Ideelt on e-koolitus atraktiivne, sest laseb inimesel ise protsessi juhtida, olla ajapaindlik. Kuid kus on plusse, seal on ka miinuseid. Lõpuks sõltub kõik ikkagi inimesest endast ja tema eesmärkidest - mõnel on oluline sotsiaalne keskkond, kuhu ta läheb, teisel on eesmärk senisest suurema staatuse omandamine, kolmandate jaoks on oluline sisu ning viis, kuidas mingi teadmine omandatakse, pole oluline," nendib Rannamets.
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele