• OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
  • OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
Oleme kõige hullemas finantskriisis 1930. aastatest alates. Selle kriisi silmatorkav omadus on see, et seda ei põhjustanud mitte mõni väline šokk nagu näiteks OPECi otsus naftahindu tõsta. Ei, selle tekitas finantssüsteem ise.
See tõdemus - et süsteemil on kaasasündinud viga - läheb vastuollu tavaliselt omaksvõetud teooriaga, et finantsturud kalduvad iseenesest tasakaalu poole ja kalduvad sellest tasakaalust kõrvale kas suvaliselt või siis mõne ootamatu välise sündmuse tõttu, millega turgudel on raske kohaneda. Praegune lähenemine on samuti lähtunud sellest teooriast, ometi näitab praeguse kriisi tõsidus ja ulatus selgelt, et midagi on selle lähenemisega põhjalikult mäda.
Mul on pakkuda alternatiivne teooria, mis ütleb, et finantsturud ei peegelda tegelikku olukorda täpselt. Nad pakuvad pilti, mis on alati mingil moel moonutatud. Mis veel olulisem, need moonutatud vaated, mida turuosalised tõeseks peavad ja mis ka turuhindades avalduvad, võivad mõjutada nn fundamentaalnäitajaid, mida turuhinnad peaksid justkui peegeldama.
Nimetagem seda kahesuunalist ringkorrektsiooni turuhindade ja nende aluseks oleva reaalsuse vahel refleksiivsuseks. Väidan, et finantsturud on alati refleksiivsed ja vahel võivad nad sellest nn tasakaalust võimsalt kõrvale kalduda. Ehk - mullide tekitamine on finantsturgude loomuses.
Kui marginaali- ja kapitalinõuete karmistamine mulli tühjaks ei lase, siis võivad nad nõudeid veelgi rangemaks muuta. Samas pole see protsess lollikindel, sest ka turud võivad eksida. Nii ongi tasakaalu leidmine igavene katse ja eksituse meetodil edasi liikumine.
See kassi ja hiire mäng kontrollorganite ja turuosaliste vahel tegelikult juba käib, lihtsalt selle tõelist olemust pole veel tunnistatud. Endine USA Keskpanga (Fedi) juht Alan Greenspan oli oma Delfi oraakli vääriliste ütlustega meistermanipulaator, kuid selle asemel, et tegevusest aru anda, teeskles, et on kui passiivne vaatleja. Seepärast saidki varamullid nii suureks kasvada.
Kuna finantsturud on globaalsed, peab sedasama olema ka nende reguleerimine. Uue missiooni on leidnud IMF: kaitsta ääremaadele jäävaid riike USAst tulevate tormide mõju eest.
USA tarbija ei saa enam jääda maailmamajanduse mootoriks. Üleilmse sügava languse vältimiseks peavad ka teised maad oma kodumajandusi ergutama. Kuid suurte kaubandusülejääkideta ääremaadel pole võimalik endale tsüklivastast poliitikat lubada ning eelarvepuudujääkide rahastamiseks peab võimalused leidma IMF.
Kuigi üleilmse finantssüsteemi päästmiseks peab rahvusvahelist regulatsiooni tugevdama, peame samal ajal olema ettevaatlikud, et me ei läheks liiga kaugele. Turud pole täiuslikud, kuid määrused ja reeglid on seda veel vähem. Järelevalvajad pole mitte ainult inimesed, nad on ka bürokraadid ja poliitiliselt mõjutatavad. Vajame just niipalju reegleid kui stabiilsuse säilitamiseks tarvis.
Copyright: Project Syndicate, 2008, www.project-syndicate.org

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele