Arvamus: mullide tekitamine finantsturgude loomuses

Praegune kriis sai alguse riskantsete kinnisvaralaenude turul. USA eluasememulli lõhkemine oli kui detonaator, mis lõhkas suurema supermulli. Too hakkas arenema juba 1980. aastail, kui turufundamentalismist sai valitsev usutunnistus. See juhtis dereguleerimise, üleilmastumise ja finantsuuenduste juurde, mis rajanesid ekslikul eeldusel, et turud otsivad alati tasakaalu.

Nüüd on kaardimajake kokku kukkunud. Lehman Brothersi pankrotiga juhtus kujuteldamatu: finantssüsteemi süda jäi seisma. Otsekohe pandi süsteem hingamisaparaadi külge: arenenud riikide juhid tagasid selle, et ühelgi teisel olulisel institutsioonil põhja minna ei lasta.

Üleilmse finantssüsteemi äärealadele jäävad riigid ei suutnud samavõrd usaldusväärseid tagatisi pakkuda. See tõi kaasa kapitali põgenemise Ida-Euroopa, Aasia ja Ladina-Ameerika maadest. Kõik valuutad odavnesid dollari ja jeeni suhtes. Toorainete hinnad kukkusid kivina ja intressimäärad arenevatel turgudel tõusid taevasse.

Võidujooks rahvusvahelise finantssüsteemi päästmise nimel alles käib. Isegi kui see osutub edukaks, saavad tarbijad, investorid ja ettevõtted traumaatilise kogemuse, mille mõju kogu ulatuses tunneme hiljem. Sügav majanduslangus on vältimatu.

Mida siis teha? Kuna finantsturud kalduvad tekitama varamulle, peavad järelevalveorganid hoolitsema, et need liiga suureks ei paisuks. Finantsjärelvalveorganid sellest vastutustest sõnaselgelt hoidunud. Loomulikult on mullide teket võimatu takistada, aga neid talutavates piirides hoida peaks olema võimalik. Seda ei saa teha lihtsalt rahapakkumist kontrollides. Arvestada tuleb ka laenutingimusi, sest raha ja krediit ei käi ühte jalga. Turgudel on oma meeleolud ja eelarvamused, mis vajavad tasakaalustamist.

Et kontrollida krediiti rahast eraldi, on tarvis kasutusele võtta lisatööriistad - või õigemini tuleb need tööriistad taas käiku lasta, sest 1950. ja 1960. aastail neid kasutati. Pean silmas pankade marginaalinõuete ja minimaalsete kapitalinõuete muutmist.

Tänapäeva keeruline finantsinseneeria võib muuta marginaalide ja kapitalinõuete arvutamise ülimalt raskeks, kui mitte võimatuks. Seepärast peaks uued finantstooted enne nende turule toomist registreerima ja kontrollorganid peaksid need ka heaks kiitma.

Turu meeleolude tasakaalustamine eeldab hinnangute andmist ja otsuste tegemist - ning kuna regulatsiooniorganite taga on ka inimesed, teevad nad paratamatult vigu. Kuid nende eelis on see, et nad saavad turult tagasisidet, mis peaks lubama neil oma vigu parandada.