Massiline tööpuuduse kasv ei vii Eestis
olukorrani, kus inimesed on näljas ja lapsed ei saa kooli minna, kuna midagi
pole jalga panna, ütles Raadio 2 saates „Olukorrast riigis“ ajakirjanik Anvar
Samost.
"Nälja ja külma teemat pole massilise töötusega seoses põhjust käsitleda," vaidles Samost vastu ajakirjanik Kalle Muulile, kelle arvates ei anna Eesti poliitikud endale veel täit aru sellest, kui hulluks olukord Eestis võib muutuda. Mis saab sügisel, kui töötute hüvitiste tähtajad täis saavad?
„Kui isegi nii väikest asja nagu raha arvestamist ei suudetud läbi viia, mis siis veel rääkida asjade praktilisest korraldamisest,“ ütles Muuli, viidates töötuskindlustuse makse määrale, mida ei suudetud õigel ajal ära tõsta, et töötukassal oleks tööpuuduse kiire kasvu olukorras olnud rohkem vahendeid.
Läinud nädalal avaldas peaminister Andrus Ansip arvamust, et uut töölepingu seadust ei saa kogu mahus 1. juulist jõustada, kuna töötukassal lõpeks siis raha kiiresti otsa. Muuli sõnul tähendaks töötute uute hüvitiste osa edasilükkamine saia seest rosinate väljauuristamist, millega vaevalt lepiksid ametiühingud või Reformierakonna koalitsioonipartnerid sotsiaaldemokraadid.
„Uskumatu, et keegi ei vaadanud, kas seaduse täitmiseks ka raha jätkub,“ pahandas Muuli. See möödalaskmine tahetakse nüüd veeretada töötute kanda.
Tegelikult oli hääli, mis hoiatasid juba aasta tagasi, et töötukassal ei pruugi raha jätkuda, ütles Samost ja tõi näiteks majandusministri Juhan Partsi. „Neile arvamustele aga ei reageeritud,“ nentis ta.
Samost märkis, et Eesti on kriisi olukorras olnud juba üle poole aasta ja ikka tuleb veel välja suuri ühiskonna elu või kuluvaldkondi, kus pole läbi mõeldud, mis saab siis, kui halb olukord jääb kestma pikemaks ajaks.