- OMX Baltic−0,29%301,41
- OMX Riga0,11%894,38
- OMX Tallinn−0,09%2 067,57
- OMX Vilnius−0,12%1 199,72
- S&P 5000,00%6 204,95
- DOW 300,00%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,29%8 735,71
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,65
- OMX Baltic−0,29%301,41
- OMX Riga0,11%894,38
- OMX Tallinn−0,09%2 067,57
- OMX Vilnius−0,12%1 199,72
- S&P 5000,00%6 204,95
- DOW 300,00%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,29%8 735,71
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,65
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Majandus tööle kõigi heaks
Londonis kogunevad homme tippkohtumisele G20 riigid, kes loodetavasti lepivad kokku rahvusvahelises kavas, millega astuda vastu üleilmsele majanduskriisile. Ons sellisel kaval lootust töötada?
Probleemiks on kindlustunne. Investorid ja tarbijad tõmbavad kõikjal kriipsu peale plaanidele raha kulutada, sest maailmamajandus tundub nii ebakindel.
Sama juhtus ka Suure depressiooni ajal 1930. aastail. Tollane vaatleja Winthrop Case kirjutas, et majanduse taastumine sõltub "üksikisikute ja ettevõtete soovist teha oste... üksikisiku jaoks eeldab see kindlust oma töökoha suhtes". Tarbijad muutusid kindlamaks alles siis, kui II maailmasõda depressioonile lõpu tegi.
Kui Londonis kohtuvad riigijuhid tahavad olla edukad seal, kus valitsused 1930. aastal läbi kukkusid, peavad nad tegema eelarvekulutusi, millest piisab täistööhõive taastamiseks, ja taastama ka normaalse laenutegevuse. Inimesed kulutavad raha vaid siis, kui neil on töö ja juurdepääs laenurahale. 1930. aastail ei kasutatud neid meetmeid piisavalt. Kindlustunnet ei ole võimalik taastada vaid kulutamise ja laenamise abil. Inimesed peavad uskuma, et raha on midagi kestvamat kui majanduse abipaketid, mis ei pruugi õnnestuda.
Suur depressioon ei lõppenud vaid tänu sõjakulude kasvule. Tõsi, II maailmasõda langetas töötuse määra nii USAs kui ka teistes riikides. Kuid sel polnud pistmist ettevõtete kindlustunde kasvuga, vaid vastiku sõjaga - inimesed pidid minema rindele ja appi sõjatööstusele.
Päriselt taastus kindlustunne pärast sõja lõppu. Arvati, et tekkinud on ajapikku kogunenud nõudlus. Pärast aastaid puuduse kannatamist tahtsid inimesed üle kõige elada normaalset elu - kõik enda ümber taas üles ehitada, soetada kodu ja auto. See oli aga vaid asja üks külg. Pärast depressiooni ja sõda muutus suhtumine valitsuse kohustustesse.
Selle uue suhtumise sümboliks sai 1947-1951 Marshalli plaan, mida nähti uue valgustusajana, arusaamisena, et hätta sattunud inimesi peab aitama. USA andis sõjast laastatud Euroopale miljardeid dollareid abiraha. Keynesi majandusteooria, mida Suure depressiooni ajal eriti vastu ei võetud, sai uue sotsiaalse leppe aluseks. Oma sõnumiga, et me kanname üksteise eest hoolt, sobis teooria suurepäraselt suuri ohvreid toonud põlvkonnale. Selline usk suurendab iga majanduse elavdamise paketi mõju kahekordselt.
Seetõttu on kõik G20 tippkohtumisel väljendatud kavatsused ja antud lubadused olulised. Osalejad peavad panema majanduse tööle kõigi jaoks. Pealtnäha kõrvalised teemad - vaeste aitamine - on usalduse taastamisel esmatähtsad, nagu oli Marshalli plaan pärast sõda.
Copyright: Project Syndicate, 2008, www.project-syndicate.org
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele