Taliga: töötuskindlustuse maksimummäär võib tõusta

Äripäev küsis Harri Taligalt, millised töötukassa jätkusuutlikkuse variandid eilsel ametiühingute ja tööandjate kohtumisel jutuks olid ning millisele kokkuleppele jõuti.

"Leppisime kokku, et hangime täiendavat informatsiooni ja pöördusime selleks ka töötukassa poole, et arvutataks välja töölepinguseaduse jõustamisega kaasnevad täiendavad kulutused. Variante väga palju pole," vastas Taliga. "Variant 1 on lükata kogu krempel edasi. Variant 2 – lükata edasi töötuskindlustusmakse tõus ja koondamise jõustumine. Variant 3 – tõsta töötuskindlustusmakse määr vajalikule tasemele," loetles ta.

Taliga ütlusel tuleb 1. juulist nii või teisiti kasutusele maksimummäär. "Seejärel tuleks muuta seadust, et praegust maksimummäära tõsta. Milline oleks aga vajalik määr, seda ei oska ma ilma töötukassa arvutusteta öelda," lisas ta.

Ametiühingud on Taliga sõnul valmis tööandjatega kokku leppima, kuid ainult teatud tingimustel. "Me pole kindlasti nõus sellega, et tervikust võetakse nagu puslest üks tükk ja hakatakse seda kähku kasutama," ütles ta. Taliga lisas, et kui seadust arutati, polnud Eesti valitsusel kiire eurole üleminek päevakorras. "See seab meile omad piirid. Kui euro kasutuselevõtuga nii kiire poleks, poleks valitsuse jaoks nii põletavalt tähtis, et töötukassa reservid võimalikult kaua vastu peaksid," märkis ta.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur on korduvalt palunud tööandjatel ja ametühingutel edasises omavahel kokku leppida. Seni kokkulepet sündinud pole. Sotsiaalministeerium avaldas eile lootust, et tööandjad ja ametiühingud leiavad töötukassa jätkusuutlikkuse tagamises üksmeele enne 20. aprilli, mil koguneb taas töötukassa nõukogu. Tööandjad ja ametühingud istuvad taas läbirääkimislaua taha tuleval nädalal.

Varem on tööandjad teatanud, et tahavad uute hüvitiste väljamaksmist edasi lükata, soovides üle vaadata ka hüvitiste määrad ja liigid. Peamiselt häirib neid omal soovil lahkujatele maksta lubatud 40% suurune hüvitis eelneva aasta keskmisest kuupalgast. Tööandjad toetavad töötuskindlustusmakse mõningast tõusu, kuid praegune seadus ei luba makset otsese vajaduseta aasta keskel tõsta.

Ametiühingud soovivad kogu uue seaduse jõustumist edasi lükata ja töötuskindlustusmakse määra maksimumtasemele tõsta. Lisaks pole nad nõus kättevõidetud positsioonides järele andma.

Sotsiaalpartnereid häirib enim määramatus ja töötuse järsk kasv. Kui 2008. aasta jaanuaris moodustas töötuskindlustushüvitiste väljamaksete summa 10,8 miljonit krooni, siis tänavu juba 40,9 miljonit. Veebruaris kasvasid kulud veelgi – mulluselt 12,4 miljonilt kroonilt 54,3 miljonile.

Kui 2008. aasta jaanuaris oli uusi töötuskindlustushüvitise saajaid 1001 ja veebruaris 843, siis tänavu olid vastavad näitajad ligi viis korda suuremad – 4575 ja 4061 inimest. Mullu jaanuaris maksti töötuskindlustuse hüvitist 3204 ning veebruaris 3803 töötule, tänavu aga 10 087 ja 13 365 inimesele.

Negatiivseima prognoosi järgi kasvab töötute arv aasta lõpuks üle 100 000 ja töötukassa reservid saavad samaks ajaks otsa.