Eesti Energia sai 1,4 miljardit kasumit

Tugevate majandustulemuste taga on ettevõtte teatel oluliselt kasvanud eksporditulud ning kulude kokkuhoid.

Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive ütles 2008/09. majandusaasta tulemusi kommenteerides, et lõppenud majandusaasta oli Eesti Energia jaoks edukas. „Reageerisime vastavalt majanduskeskkonna muutustele ja rakendasime efektiivselt kulude kontrolli. See tõstis märkimisväärselt kontserni efektiivsust," selgitas Liive kontserni edu tagamaid. Liive sõnul tegi kontsern möödunud majandusaastal strateegiliselt õiged valikud ja tegutses elektriturul tulemuslikult.

Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik lisas majandustulemusi kommenteerides, et positiivset mõju kontserni finantstulemustele avaldas elektrienergia suurem müügitulu, mis tulenes peamiselt suuremast eksporditulust ja see kompenseeris kodumaise elektrienergia müügikoguste langust majandusaasta teises pooles. „Lisaks heale kasumile olid meil lõppenud aastal ka suurimad investeeringud,” rääkis Kaasik.

Jõudsat kasvutrendi näitas ka Eesti Energia mobiilse Interneti-teenus KÕU. Klientide arv kasvas ligi 47 protsenti ja ületas 23 000 kliendi piiri.

Investeeringute fookus püsis sarnaselt eelnevatele aastatele elektrivõrkudel, kuhu suunati ligi 2,2 miljardit krooni. Suurim investeeringute maht oli Jaotusvõrgul, kuhu investeeriti ligi 1,6 miljardit krooni. Jaotusvõrgu olulisemad investeerimissuunad olid uute liitumiste väljaehitamine ning elektriliinide töökindluse ja kvaliteedi tagamine. Põhivõrgu suurimad investeeringud olid seotud jaotusseadmete renoveerimise ja kaabelliinide rekonstrueerimisega, kokku investeeriti 606 miljonit krooni.

Elektri ja soojuse tootmise valdkonnas oli üheks olulisemaks investeerimisobjektiks Baltimaade võimsaim Aulepa tuulepark, kuhu tehtud investeeringud ületasid 440 miljonit krooni. Elektri ja soojuse tootmise valdkonnas investeeriti 776 miljonit krooni. Kütuste valdkondade investeeringud moodustasid 496 miljonit krooni, kus põhilised investeeringud olid tehtud Eesti Põlevkivi tootmisseadmete uuendamisse ja Narva Õlitehase seadmete töökvaliteedi parandamisse.

2008/09. majandusaastal kasvas elektrienergia kodumaine müük 1,2 protsenti võrreldes eelmise majandusaastaga ning moodustas 7 077 gigavatt-tundi (GWh). Müügimahtude kasvutempo trend näitas olulisi aeglustumise märke majandusaasta teises pooles, mil esimese poolaasta 4,4 protsendiline kasv asendus teisel poolaastal 1,2 protsendilise kahanemisega. Kui äriklientide hulgas oli eriti majandusaasta teises pooles tunda tugevat tarbimise vähenemist, siis Eesti Energia koduklientide hulgas kasvas elektritarbimine 7,2 protsenti.

Elektrienergia eksport 2008/09. majandusaastal oli 2 459 GWh, vähenedes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 266 GWh ehk 9,8 protsenti. Majandusaasta elektrienergia ekspordi müügitulu võrreldes 2007/08. majandusaasta sama perioodiga kasvas aga ligi 34 protsendi võrra moodustades ligi 1,8 miljardit krooni.

Soojusenergia müük moodustas 2008/09. majandusaastal 1 690 GWh, kahanedes 49 GWh (2,8%) võrreldes 2007/08. majandusaastaga. Müügi vähenemise peamiseks põhjuseks on Eesti Energiale mitte kuuluva soojusenergia tootja lisandumine Tallinna soojusturule.

Eesti Energia kontserni majandustulemustes on konsolideeritud tootmise, ülekande, jaotamise ja müügiga tegelevate ning muid teenuseid osutavate tütarettevõtete tulemused. Tegemist on esialgsete auditeerimata tulemustega. Eesti Energia majandusaasta algas 2008. aasta 1. aprillil ning lõppes käesoleva aasta 31. märtsil.

Eesti Energia kontserni 2008/2009. majandusaasta auditeeritud tulemused avaldatakse juunis ning seejärel on majandusaasta aruanne kättesaadav Eesti Energia kodulehel.