- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,09%39 727,65
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,09
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,09%39 727,65
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,09
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
PwC: trükimeedia püsib konkurentsis veel pikalt
Trükiajakirjanduse langustrendi on
hoogustanud globaalne majanduslangus, ent see ärisektor püsib
konkurentsivõimeline veel pikka aega, näitab PwC uuring.
Internetimeedia võidab küll populaarsust, ent on enamiku väljaannete jaoks jäänud pigem põhitegevust toetavaks kui iseseisvaks tuluvaldkonnaks. Meediatarbijate jaoks on päevauudised tarbekaup, mille vastu on küll huvi, ent mille eest ei olda valmis maksma, seisis PwC pressitestes.
Peamiselt internetimeedia pealetungist põhjustatud pikemaajalisele langustrendile on ajalehti rängalt löönud ka globaalne majanduslangus: hinnanguliselt vähenevad 2009. aasta tulud eelmise aastaga võrreldes üleilmselt 10,2%, kusjuures Euroopa ja Põhja-Ameerika langus on keskmisest suuremgi.
Viimase viie aastaga on ajalehereklaami osakaal ülemaailmses reklaamiäris langenud 31%-lt 25%-le ning see arvatakse vähenevat 2011. aastaks 21%-le. Internetireklaami osakaal seevastu on kasvanud 3%-lt 10%-le ja kasvab 2011. aastaks 16%-le, selgus uuringust.
Mõni reklaamiliik, nagu erakuulutused, on ajalehtedest peaaegu täielikult kadunud ning töökuulutused samuti suures osas internetti üle kolinud.
Uuringuga leiti, et lugeja on valmis maksma põhjaliku ja sisulise informatsiooni ning analüüsi eest, eriti spetsiifilistes valdkondades (majandus-, aga ka spordiuudised). Igal juhul on vanad harjumused rasked murduma: sama sisu eest paberkandjal on tarbijad valmis maksma pea kaks korda rohkem kui internetis.
„Eesti trükiajakirjandus on enamiku maailma riikidega võrreldes paremas seisus, sest ajalehtede lugemise harjumus on meil tugev ning tiraažidest suure osa moodustavad koju tellitud lehed,“ ütles Ekspress Grupi juhatuse esimees Priit Leito.
„Sarnaneme selles osas Skandinaavia riikidega. Ka üldises reklaamipirukas on Eestis lehtede osakaal soliidsed 36%,“ lisas ta.
Leito sõnul kasvab internetireklaami turuosa kahtlemata ka Eestis, kuid see tuleb kõigi teiste meediate, mitte ainult trükimeedia arvel. „Ajalehtede jaoks saab suurimaks väljakutseks, kuidas uues olukorras kulusid juhtida, säilitamaks kasumlikkust.“
PricewaterhouseCoopers Eesti tegevjuht Ago Vilu märkis, et Eesti juhtivad ajakirjandusväljaanded on olnud kiired kasutama digitaalse meedia võimalusi ning investeerinud oma internetiportaalidesse märkimisväärseid summasid.
Vilu sõnul jääb võtmeküsimuseks aga kasumlikkuse hoidmine muutuvates oludes ning seeläbi tehtud investeeringute tootlikkuse säilitamine. Samas märkis ta, et Eestis on seoses interneti kiire ja ulatusliku levikuga võimalused kiireks kasvuks keskmisest kindlasti paremad.
PricewaterhouseCoopersi kirjastusvaldkonna oivakeskuse uuring Moving into multiple business models: outlook for newspaper publishing in the digital age on koostatud 7 arenenud lääneriigi (USA, Kanada, Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Holland ja Šveits) 4900 tarbija küsitluse ning 30 juhtiva ajalehtede väljaandja ning 10 reklaamiagentuuri esindajatega tehtud süvaintervjuude põhjal.
Uuring on täismahus loetav siit.
Enimloetud
Viimased uudised
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele