• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 02.07.09, 20:30
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Röövpüüdjad laastavad merd

Euroopa Liit peab tõhustama kalandusjärelvalvet ja korraldama mitme riigi ühisreide, et kalandusinspektorid ei saaks oma maa kalurite pätitegudele läbi sõrmede vaadata, leidsid täna Kuressaares kohtunud kolme Balti riigi põllumajandusministrid.
Põllumajandusministeeriumi teatel on kalandusjärelvalve küll olemas, kuid selle tõhusus jätab soovida. Eestit väisanud põllumajandusministrid tõdesid samas, et kalandusjärelvalve on probleemiks terves maailmas, sest röövpüüki ei suudeta ohjeldada.
Leedu põllumajandusminister Kazys Starkeviciust saatnud ministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja Algridas Rusakeviciuse sõnul ei tohi Euroopa Liit ja liikmesriigid järelvalvelt kokku hoida. Samas rõhutas ta, et järelvalvet peaksid tegema mitu riiki ühiselt, et ei tekiks olukordi, kus ühe riigi ametnikud hakkavad oma kalurite eksimustest mööda vaatama.
Eesti põllumajandusminister Helir-Valdor Seedri sõnul on kolm riiki ühel meelel ka selles, et Euroopa kvoodipoliitika ei tohi muutuda vaid suuri kalapüüdjaid soosivaks. „Meie kindel eesmärk on, et püügikvootidega ei tohi kaubelda liikmesriikide vahel, vaid ainult sees,“ rääkis Seeder. „Sellega toetame selgelt väiksemaid püüdjaid.“

Artikkel jätkub pärast reklaami

Eelkõige idasuunalisest kaubavahetusest rääkides tõdesid ministrid, et koostööd tuleb teha nii riikide kui ettevõtete vahel, sest täna jäävad riikide tootmismahud üksikuna võttes väikseks, mis pärsib suuremahulist eksporti.
Läti põllumajandusministri Janis Duklavsi sõnul võiks mõelda näiteks ühisele logistikakeskusele, aga koostööd peavad tegema ka ettevõtted. Tema sõnul ei tohi aga liigsesse sõltuvusse sattuda ühest konkreetsest riigist. Negatiivse näitena tõi ta hiljutise Venemaa ja Valgevene piimatüli, kus löögi alla sattus lõviosa Valgevene piimatootjatest.
Leedu põllumajandusministri Kazys Starkeviciuse sõnul on oluline ka senisest enam tundma õppida sihtturge ja sealseid eelistusi ning sellele vastavalt oma toodangut kujundada.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 13 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele