Eesti ettevõtetele oluliste eksportturgude
kohal hõljuvad tumedad pilved võivad avaldada mõju klientide maksevõime
nõrgenemisele aasta lõpul, usub Sampo Panga juht Aivar Rehe.
„Kui me vaatame meile oluliste strateegiliste välisturgude, Skandinaavia, peaasjalikult Soome arenguid, siis seal on näha rohkem pilvi majanduse kohal. Kuna Soome on meie ettevõtetele oluline majanduspartner, siis see kindlasti võib tekitada survet ekspordile,“ põhjendas Rehe, miks Eesti majanduse tervis võib 3. kvartali lõpu poole ja 4. kvartalis mõneti halveneda.
Lisaks sellele avaldab mõju ka kinnisvaraturul toimuv. „Nii ärisektoris kui ka elukondlikus sektoris räägitakse väikesemamahulistest tehingutest. Kinnisvarafirmade liit raporteerib pigem langustrendist,“ rääkis Rehe maksevõime halvenemise võimalikest mõjuteguritest.
Ta prognoosis, et teisel poolaastal majandusettevõtted küll nii-öelda korrastuvad, kuid finantsilised suhted ettevõtete vahel ning ettevõtete ja pankade vahel pigem pingestuvad, kui julgeks seal päikesekiirekest näha.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Ma näen, et ettevõtetevaheliste kohustuste täitmine on pinges. Ettevõtted on ka nõudlikumad omavahelises maksekultuuris, mis on väga mõistlik, aga paraku võib see mõjutada ka panga ja kliendi maksekäitumist,“ märkis Rehe. „Kohasem on selline signaal, et pigem näeme rohkem pingestunud maksekvaliteeti,“ ütles ta.
Raha hoiustamise puhul võib leida küll alust situatsiooni paranemisele, aga siiski võib Rehe hinnangul olukord mõneti halveneda. „Tööturul võivad ettevõtted tuua negatiivseid korrektsioone peaasjalikult septembris-oktoobris, kui on majanduslikult aktiivne aeg,“ kartis Rehe. „See, mis praegu tundub tasakaalus olev, võib veel jätkuvalt muutuda.“
„Väga raske on seda prognoosida,“ ütles pangajuht viivislaenude mahu kasvu kohta. 5,5protsendine viivislaenude osakaal laenuportfellis sele aasta juuni lõpu seisuga on Rehe sõnul statistiline number, mis võiks kahtlemata väiksem olla. Rehe ütles, et mida muud nad ikka teha saavad, kui oma klientidega aktiivselt edasi töötada.
„Minu pikaajalise kogemuse kohaselt on eraisikute puhul tunda kohandumist, mis tähendab, et pered on suutnud kulutusi piirama hakata ja võlgnevuste arv pankade ees on stabiliseerunud,“ rääkis Rehe. Jätkuvalt on tema sõnul aga surve ettevõtluses ja ettevõtlus on see, mis on avatud nii välisturgudele kui ka kindlasti siseturule, mis omakorda on peaasjalikult seotud kinnisvaraarendustega.
Kui laenude allahindluste puhul tegelikku kahju vaadata, siis selle aasta esimese kuue jooksul oli see Rehe sõnul 52 mln krooni, mis moodustas portfellist 0,32%. „Me oleme ettevaatavalt teinud mahakandmisi, aga tegelikult on see summa oluliselt väiksem,“ selgitas Rehe tausta.
Kui võrrelda laenuprovisjone pankade vahel, siis Danske on tema sõnul võtnud väga konservatiivselt ettevaatava joone. „Selle tõttu kujundame puhvrid võimalikeks tagasilöökideks juba praegu ära. Tegime seda kiirendatud korras esimese poolaasta sees,“ lisas ta.
Rehe toonitas veel, et alati, kui hinnatakse konservatiivselt laenukahjumeid, saab perioodi möödudes tõdeda, et situatsioon oli mõneti parem. „See on psühholoogiliselt õigem tee,“ oli mees veendunud.