• OMX Baltic−0,42%297,09
  • OMX Riga0,4%867,99
  • OMX Tallinn−0,13%1 958,56
  • OMX Vilnius−0,26%1 164,64
  • S&P 5000,15%5 569,06
  • DOW 300,35%40 669,36
  • Nasdaq −0,09%17 446,34
  • FTSE 100−0,04%8 491,8
  • Nikkei 2251,13%36 452,3
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%92,65
  • OMX Baltic−0,42%297,09
  • OMX Riga0,4%867,99
  • OMX Tallinn−0,13%1 958,56
  • OMX Vilnius−0,26%1 164,64
  • S&P 5000,15%5 569,06
  • DOW 300,35%40 669,36
  • Nasdaq −0,09%17 446,34
  • FTSE 100−0,04%8 491,8
  • Nikkei 2251,13%36 452,3
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%92,65
  • 05.09.09, 17:37
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Urmas Klaas: tasude seadustamine ei ole põhiseadusvastane

Kui riik otsustab seaduse tasemel kehtestada maksmata tasude sissenõudmise, ei saa seda olemuselt ebaseaduslikuks, ootamatuks ega põhiseadusega vastuoluliseks nimetada, leiab riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas Tallinki ja riigi vahelist vaidlust kommenteerides.
"Küsimus on pigem selles, kas riik käitub ootuspäraselt, kui viib rakendussätte tagantjärele seadusse," esitab Klaas siiski retoorilise küsimuse.
Klaasi sõnul on rida norme, mis on 5. juuni Tallinna halduskohtu otsuses nimetatud, juba kehtetuks tunnistatud ning tuletorni- ja navigatsioonitasude arvutamise alused on viidud meresõiduohutuse seadusse.
Klaas selgitas, et varem ei ole konventsioonis ja määrustes olnud sätteid tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevaks ja ettevõtjad tasusid nende sätete alusel ettenähtud tasud. "Kohe, kui juhiti tähelepanu asjaolule, et nimetatud sätted võivad olla vastuolus põhiseadusega, tunnistati need kehtetuks ja vastavad sätted viidi meresõiduohutuse seadusse. Tasumata jätsid Tallink ja Hansatee Cargo," rääkis Klaas.
"Käesoleva juhtumi puhul ei ole sisulist argumenti jätta kohustatud isikute poolt arved tasumata, kuna teenust on tarbitud. Asjaolu, et aastaid puudus menetlus tasude sissenõudmiseks, ei tähenda, et sel ajal puudus kohustus tasusid maksta," toonitas majanduskomisjoni esimees varasemalt öeldut.
Kuna küsimuse lahendamine on viidud riigikohtu tasemele, siis seetõttu ei ole Klaasi hinnangul otstarbeks kommenteerida ega teha järeldusi enne riigikohtu otsust, mida riik asub edasi tegema.
"Majanduskomisjonile esitatud andmete kohaselt jäi riigile laekumata eelpoolnimetatud tasusid perioodil 2003-2004 ca 33 miljoni krooni ulatuses, kohtukuludest majanduskomisjonil ülevaadet ei ole.," vastas Klaas küsimusele, kui suureks on kujunenud kahju riigile seoses nimetatud maksmata tasudega ja kohtukuludega kokku.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele