• OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
  • OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
Kui tänavune riigieelarve on mitmes mõttes kokku hoidmise eelarve, siis tuleva aasta eelarvega tuleb teha ettevalmistusi kriisist väljumiseks. See tähendab jätkuvalt väga tõsist tähelepanu avaliku sektori tulude ja kulude vahekorrale, kuid samas ka teatud rõhuasetusi eelarvekulude, sealhulgas välisvahendite planeerimisel, kirjutab riigikogu rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas.
Kui laiem avalikkus räägib peamiselt eurost, siis kipub kõrvale jääma tõik, et euro kõrval annab eelarve tasakaalu 3% piires hoidmine Eestile võimaluse kriisist kergemalt väljuda. Näiteid Euroopa riikidest, kes on riigivõlga suurte hüpetega suurendanud (ja veelgi suurendamas), leiab väga palju. Tänavu võib mõnel neist majanduskahanemise number seetõttu väiksem olla, kuid see vahe makstakse kinni järgmistel aastatel. Mis omakorda tähendab, et tõusule pööramine on mineviku koorma tõttu üksjagu raskem.
Parlament ootab eelarvelt tasakaalu
Kolmandaks peab välisvahendite kasutamise efektiivsus olema viidud maksimumini. Valitsus tervikuna on otsustanud seada Euroopa Liidu struktuurifondide vahendite kiire ja tulemusliku kasutamise prioriteediks ning suures plaanis on tulemused ka nähtavad. See väga selge poliitiline signaal peab jõudma iga ministeeriumi ja iga ametini. Kui parlament kehtestab 2010. aasta välisvahendite kasutamise mahuks 16 miljardit krooni, siis on see seaduse jõuga ja kõigile asjaosalistele täitmiseks.
Neljandaks ei tohi me unustada põhiväärtusi – rahvuse, keele ja kultuuri säilimist. Ükski Masu ei anna õigust eitada demograafilisi reaalsusi ning ainult rumalus või äärmuskünism võib nõuda Eesti iibele dopinguna mõjunud vanemahüvitise süsteemi lõhkumist. Andes peredele kõige keerulisemal ajal kindlustunnet, murrame Eestit aastaid painanud negatiivse iibetrendi.
Kindlasti ei tohi raske aja eelarve selgrooks olla pensionide vähendamine, kuigi ikka ja jälle leiab ka selle soovijaid. Kokkuhoid ühiskonna kõige haavatavamate gruppide arvelt ei saa olla jätkusuutlik.
Viies ootus on seotud vähem eelarve eelnõuga ja rohkem rahandusministeeriumi igapäevase tegevusega. Tasakaalueesmärkide vastu ei tohi patustada ka ükski omavalitsus ega sihtasutus. Tänavuse aasta riigieelarvele paneb ainuüksi Tallinna rehepaplik laen ligikaudu poole miljardi suuruse lisakoorma, järgmistel aastatel tuleb sellised halvad üllatused ära hoida.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele