Üheksa kuuga laekus riigieelarvesse tulusid
60,9 miljardit krooni ehk 71,6 protsenti kehtivas eelarves planeeritust, teatas
rahandusministeerium. Kulusid tehti üheksa kuuga eelarvest 63,7 miljardi krooni
ulatuses, mis on 69,8 protsenti planeeritust.
Septembri lõpuks ulatus riigieelarve kassaline puudujääk 2,8 miljardi kroonini. Võrreldes augusti lõpuga on kassaline puudujääk vähenenud 900 miljoni krooni võrra, selle trendi jätkumist on oodata ka järgnevatel kuudel. Viimasel kolmel kuul on riigieelarve olnud ülejäägis, mis ei pruugi samas tasakaalustada muude valitsussektori institutsioonide eelarvete defitsiiti.Riigieelarve täitmist käesoleva aasta viimastel kuudel on oluliselt mõjutanud lisaeelarved, millega vähendati riigi erinevaid kulusid ning leiti lisa tuludesse. Arvestamata välistoetuseid on riigieelarvest tehtud väljamakseid üheksa kuuga 2,8 miljardi krooni võrra vähem kui möödunud aastal.Riigi tegevuskulud langesid septembris esmakordselt madalamale ka 2007. aasta tasemest. Üle-eelmise aasta sama kuuga võrreldes olid tegevuskulud ca 200 miljonit krooni väiksemad. 2008. aasta septembriga võrreldes on tegevuskuludes säästu saavutatud pea 25 protsendi võrra.Võrreldes möödunud aastaga on ainsate kuludena 2009. aasta riigieelarves suurenenud sotsiaalkulud ning välisvahendite kasutamine. Kuna aasta lõpus makstakse välja tavapäraselt põllumajandustoetuseid ning muid ELi toetusi ja saabuvad mitmete aasta jooksul teostatud hangete eest tasumise tähtajad, on lähikuude väljamaksed planeeritud veidi suuremad. Lisaeelarvete mõjul suureneb samal ajal aga muude kulude kokkuhoid ning väheneb riigieelarve kassaline puudujääk.Pärast suvise majandusprognoosi avaldamist on Eesti majanduse arenguootused muutunud mõnevõrra positiivsemaks, mis on avaldunud nii majandususalduse indeksi märgatavas tõusus kui ka paranenud ootustes meie peamiste kaubanduspartnerite majanduste taastumise kiirusele. Samas Eesti majandusnäitajad juuli ja augusti kohta prognoosi positiivsemat stsenaariumit ei kinnita ning riskikohaks on jätkuvalt arengud tööturul.Riigieelarve täitmisele tähendavad need majandusarengud jätkuvaid riskikohti eelkõige sotsiaal- ja käibemaksu laekumisel. Riskikohaks on ka varade müügi plaanide mittetäitumine ning välistoetuste planeeritust vähemal määral väljamaksmine.Riigieelarve tulusid laekus üheksa kuu kokkuvõttes eelarvesse 60,9 miljardit krooni, millest 46,5 miljardit krooni laekus maksutuludena. Suurimate tululiikidena on üheksa kuuga laekunud sotsiaalmaksu 21,4 miljardit ning käibemaksu 13,8 miljardit krooni. Kokku on septembri lõpuks laekunud 71,6 protsenti eelarves kavandatud tuludest. Septembris laekus riigieelarvesse 7,8 miljardit krooni, millest 5,1 miljardit krooni olid maksutulud ning 2,8 miljardit mittemaksulised tulud.Võrreldes 2008. aastaga on üheksa kuu jooksul laekunud riigieelarve tulud kahanenud 4,2 protsenti, mille peamiseks põhjuseks on vähenenud maksutulud. Kehtivas riigieelarves on planeeritud 2009. aastal tulusid 5,6 protsendi võrra vähem kui möödunud aastal.Kulusid tehti üheksa kuuga 63,7 miljardit krooni, millest suurimate kuludena maksti 28,5 miljardit krooni välja seitsmeks suuremaks sotsiaaltoetusteks ning 6,3 miljardit krooni välistoetustena. Kokku on septembri lõpuks kasutatud kehtivas riigieelarves planeeritud kuludest 69,8 protsenti. Septembris tehti väljamakseid 6,9 miljardit krooni, mis on 559 miljoni võrra rohkem kui augustis.Käesolevaks aastaks planeeritud kulutused riigieelarves koos 2008. aastast ülekantud vahenditega on 5,9 protsenti väiksemad kui möödunud aastal.Likviidseid vahendeid ehk deposiite ja võlakirju, mida saab kasutada tulusid ületavate kulude katmiseks, oli riigil 30. septembri seisuga 13,24 miljardit krooni. Septembris suurenes riigi likviidsete vahendite kogumaht 579 miljoni krooni võrra. Riigi likviidsete varade hulk on kasvanud nii augustis kui septembris eelkõige seetõttu, et riigi jooksvad tulud on ületanud kulusid.
Artikkel jätkub pärast reklaami