Juhtkiri: ettevaatust euroraha kulutamisel

Arvestades veel kulutamata abiraha, ligi 50 miljardit krooni, on ehitajaid taas ees ootamas kuldsed aastad. Ühest küljest justkui tore uudis, euroraha voolab Eestisse ning toetab meie kiratsema kippuvat majandust. 1. oktoobri seisuga on Eesti väljamaksete osas 27 Euroopa Liidu liikmesriigi hulgas Leedu ja Iirimaa järel kolmandal kohal. Raha üha suurema väljamaksmise põhjusena toovad rahajagajad välja, et projektid on hakanud valmis saama ning aasta lõpus peaksid summad mitmete ministeeriumite kinnitusel veelgi kasvama, sest suuremate hooajaliste ehitustöödega seotud väljamaksed on üldjuhul kuhjunud kalendriaasta lõpukuudele, mil suvel-sügisel tehtud tööd on jõutud ehitajailt vastu võtta. Näiteks tehti septembris Põhja-Regionaalhaigla suurprojekti esimesed väljamaksed suurusjärgus 250 mln krooni.

Teisalt, perioodiks 2007-2013 on Euroopa Liit lubanud meile abiraha 53,3 miljardi krooni ulatuses, kuid sellest oleme 2009. aasta septembri lõpu seisuga suutnud ära kasutada 4,3 miljardit krooni. Olukorras, kus me võiksime abiraha kasutada 7,6 miljardit krooni aastas.

Ka Eestis käinud Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika peadirektoraadi direktor Charlina Vitcheva kiitis meid küll selle eest, et oleme suutnud võrreldes teiste liikmesriikidega ELi struktuurivahenditest hästi raha taotleda, ent manitses siiski valitsust mitte loorberitele puhkama jääma. Vitcheva tõi välja kolm valdkonda, kus Eesti saaks veelgi paremini raha jagada: keskkonnaprojektid, teadus- ja arendustegevusega ning ehitamisega seotud projektid. Ehitusturul ei valitse küll väga hea olukord, kuid ehitushinnad lähevad alla ja seepärast peate seda ära kasutama ning ehitama nii palju kui võimalik, ütles Vitcheva, kelle sõnul on ka seepärast väga oluline, et jõuaksime praegu võimalikult palju hankeid läbi viia ja lepinguid sõlmida. Arvestades veel kulutamata abiraha, ligi 50 miljardit krooni, on ehitajaid taas ees ootamas kuldsed aastad.