- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,55%8 823,2
- Nikkei 2250,03%39 795,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,32
- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,55%8 823,2
- Nikkei 2250,03%39 795,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,32
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Euroametnik: esmalt äriidee, mitte abiraha
Äri ei peaks alustama toetuse, suure
abiraha tõttu, vaid ikka hea ideega, ütles Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika
peadirektoraadi direktor Charlina Vitcheva.
Järgneb intervjuu Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika peadirektoraadi direktori Charlina Vitcheva´ga
1. Mis oli kõige olulisem sõnum, mille edastasite meie rahandusministrile?
Meil oli päris tore vestlus rahandusministriga. Mul on olnud mitmeid kohtumisi, käisin ka mitmes struktuurivahenditega tegelevas asutuses. Eestil läheb struktuurivahenditega päris hästi. See oli ka positiivne sõnum rahandusministrile. Loomulikult saab alati paremini. Rääkisime edasistest võimalikest sammudest ning mida arvavad ametnikud ise, kuidas paremini edasi minna, parandades sealhulgas ka nende tööd metoodiliselt.
Teine väga oluline sõnum oli, mis tuli jutuks rohkem ministriga, et peate hoidma oma strateegiat. Eriti praeguses finantskriisi situatsioonis on väga oluline, et järgite pikaajalist eesmärki ja ei tee kompromisse lühiajaliste nägemuste tõttu. Me teame, et ametnikud jälgivad üsna hästi strateegilist eesmärki.
Teine oluline sõnum strateegilise poole pealt oli see, et peate olema väga püüdlikud mitte ainult hetkelise ilusa pildi hoidmises, kuna Eesti on praegu üks paremini hakkama saanud riike. Nii et võrreldes teistega läheb Eestil hästi ja see on selge ning kiidame teid selle eest. Kuid see ei tähenda, et peaksite loorberitele puhkama jääma. Üldsegi mitte.
Peate edasi püüdma. Me oleme rahul, et Eesti ametnikud vaatavad ka ettepoole ja ei hoia kinni ainult väljamakstavatest rahanumbritest, vaid tõesti üritavad kindlustada projektide jätkumist. Need rahad, mis on täna välja makstud, on mitme aasta eest ette valmistatud. Kui mõni projekt ära kukub, peab olema teine projekt varust võtta. Jah, me arvame, et valitsus saaks veelgi paremini raha suunata, kuigi olete seda siiani hästi teinud. Teil on valdkondi, kus on mahajäämusi. Näiteks keskkonnaprojektid on tavaliselt keerukamad ja käivitamine võtab kauem aega, mis ei tähenda, et ei võiks sinna veidi rohkem jõudu panna. Arutasime seda ka mitme ministeeriumiga.
2. Kas Eesti peaks kuidagi kiirendama struktuurivahendite raha kasutamist?
Teine valdkond, mida peab enam edendama, on teadus- ja arendustegevus. Ka teid on puudutanud finantskriis. Ehitusturul ei valitse küll väga hea olukord, kuid ehitushinnad lähevad alla ja seepärast peate seda ära kasutama ning ehitama nii palju kui võimalik. Sellepärast on väga oluline, et jõuaksite täna võimalikult palju hankeid läbi viia ja lepinguid sõlmida.
3. Kas ja kuidas senist struktuurivahendite süsteemi Euroopa Komisjon lihtsustab?
Jah, lihtsustamise protsess toimub pidevalt. Ettepaneku selleks teeb tavaliselt Euroopa Komisjon väga tihedas koostöös ja ühiselt otsustades liikmesriikidega. Struktuurivahendite kasutamine on tsüklilise protsessiga. Meil on erineva pikkusega perioodid välja töötatud. Praegu käimasoleva perioodi puhul leiame, et seda võiks mõneti lihtsustada. Nii liikmesriikidel kui ka Komisjonil endal on olemas ideed, kuidas süsteemi lihtsustada. Me oleme ühe sellise paketi juba välja töötanud, kus oleme reegleid lihtsustanud. Algatajaks oli Eesti.
Meil on töös ka üks teine lihtsustamise pakett, mis on hetkel Komisjonis arutluse all. Selle koostas Komisjon ja seda on arutanud ka liikmesriigid. Seal me räägime erinevate suurprojektide rahalistest piiridest. Piirmäärade tõstmine leevendaks liikmesriikidel suurprojektide elluviimist. (Suurprojektid tuleb esitada Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks ja see on päris pikk ja aeganõudev protsess. Täna on suurprojektide rahaliseks piiriks 50 miljonit eurot, keskkonnaprojektide puhul 25 miljonit eurot (ehk siis sellest künnisest kallimad projektid tuleb esitada Komisjonile). Plaan on tõsta ka keskkonnaprojektide piirmäära, et saaks otsuseid siseriiklikult ja kiiremini langetada. – rahandusministeerium)
Hetkel kuum
Meil on mõned ideed tulu teenivate projektide reeglite lihtsustamseks. (Mõte on selles, et varem pidid kõik projektid kohe alguses planeerima ka võimalikku tulu, mida arvestati toetuse määramisel. Esimese lihtsustamise paketiga juba kaotati see nõue Euroopa Sotsiaalfondi projektidele ja nüüd on plaanis seda osaliselt laiendada ka mujale. – rahandusministeerium)
Me oleme tutvustanud kulude kajastamise lihtsustatud korda. (Mõte on selles, et iga väikese tegevuse kohta ei pea enam eraldi arvet esitama. Projekti elluviimisel jääb paberimajandust vähemaks. – rahandusministeerium)
On õiglane öelda, et lihtsustamine tähendab alati raha edukat kasutamist ja kunagi ei tähenda see tõhusast kontrollist loobumist.
4. Millal võime neid muutusi Eestis näha?
Nagu ma ütlesin, mõned muutused on liikmesriikide otsustada, millal need kasutusse võetakse. (Näiteks kulude kajastamise lihtsustatud kord on Eestis juba seaduses sees. – rahandusministeerium)
Mis puudutab rahaliste piirmäärade tõstmist suurprojektide puhul, siis see tuleb veel. See on pooleliolev protsess, mis oleneb liikmesriikidest, millal nad sobivad meetmed välja nopivad ja kasutama hakkavad. (Lihtsustamisettepanekute arutelu Brüsselis on toimumas, kus hetkel liikmesriigid räägivad läbi Komisjoni ettepanekuid, et mis sobib ja mis mitte ning mida võiks veel muuta. – rahandusministeerium)
5. Kas oskate öelda, kuhu tuleks Eestis euroraha esmajärjekorras suunata? Millised meetmed võiksid olla kõige efektiivsemad, mis võiksid elavdada Eesti majandust, kui vaadata Eestile sarnaste riikide näitel?
Eriti kui vaadata Eestit, siis eurotoetused on üks võimalus majanduslangusest väljatulemiseks, soodustades investeerimist. See on väga hea, et Eesti riigi valitsus on seadnud projektide elluviimise struktuurvahendite abil prioriteediks.
See, kuhu panna raha, baseerub analüüsil. See ei ole nii, et ma ütlen, mis on kõige sobivam. Põhiline on, et tuleb hoida kinni strateegiast. Samuti peab Eesti majandus olema orienteeritud pikaajalisele konkurentsivõime saavutamisele, sest see määrab tuleviku. Te peate kogu aeg ettepoole vaatama. Eesti on riik, kelle pilk on suunatud tulevikule.
Mida tähendab konkurentsivõime? Te peate tutvustama nii palju kui võimalik investeerimisvõimalusi tootlikkuse tõstmiseks nii energia säästmisel kui ka innovatsioonis. Need on kõik struktuurivahendite programmi kaudu saavutatavad. Investeeringud liiguvad vastavalt turule. Mulle tundub, et Eestil ei ole probleeme investoritega. Jutuks on olnud riigihanked. Enamus eurotoetuste projekte viiakse ellu riigihangete kaudu enampakkumiste teel. Selleks et välisinvestorid tuleksid kohalikule turule, peate olema väga avatud, kutsudes riigihangetel osalema välisfirmasid.
6. Kuidas võiks Eesti Teie hinnangul investoreid riiki meelitada?
Miks mitte teha head reklaami seonduvalt eurotoetustega ja seda keeltes, mida tunnevad kõik Euroopa riigid, näiteks inglise keeles. Reklaamist võiks alustada. Samuti tõstab reklaam ka konkurentsitaset, mille tulemusena saate eurorahadele parimad pakkumised.
7. Kui tahaksite alustada ettevõtjana Eestis, siis milleks Te euroraha taotleksite, arvestades summa suurust ja kättesaadavust ning valitava valdkonna potentsiaali?
Mul on teistsugune lähenemine. Äri ei peaks alustama toetuse, kõrge abiraha tõttu. Ettevõte tuleb luua, kuna sul on hea äriidee. Ma usun, et ärimehed on reeglina targad, kuna tunnevad kohalikku turgu ja seda, mille järgi vajadus on. Seepärast ütlen, et alustada tuleb hea ideega, mitte eurorahade taotlemisega.
Enimloetud
4
Poolaasta TOP tehingud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele