Euroametnik: esmalt äriidee, mitte abiraha

Teine väga oluline sõnum oli, mis tuli jutuks rohkem ministriga, et peate hoidma oma strateegiat. Eriti praeguses finantskriisi situatsioonis on väga oluline, et järgite pikaajalist eesmärki ja ei tee kompromisse lühiajaliste nägemuste tõttu. Me teame, et ametnikud jälgivad üsna hästi strateegilist eesmärki.

Teine oluline sõnum strateegilise poole pealt oli see, et peate olema väga püüdlikud mitte ainult hetkelise ilusa pildi hoidmises, kuna Eesti on praegu üks paremini hakkama saanud riike. Nii et võrreldes teistega läheb Eestil hästi ja see on selge ning kiidame teid selle eest. Kuid see ei tähenda, et peaksite loorberitele puhkama jääma. Üldsegi mitte.

Peate edasi püüdma. Me oleme rahul, et Eesti ametnikud vaatavad ka ettepoole ja ei hoia kinni ainult väljamakstavatest rahanumbritest, vaid tõesti üritavad kindlustada projektide jätkumist. Need rahad, mis on täna välja makstud, on mitme aasta eest ette valmistatud. Kui mõni projekt ära kukub, peab olema teine projekt varust võtta. Jah, me arvame, et valitsus saaks veelgi paremini raha suunata, kuigi olete seda siiani hästi teinud. Teil on valdkondi, kus on mahajäämusi. Näiteks keskkonnaprojektid on tavaliselt keerukamad ja käivitamine võtab kauem aega, mis ei tähenda, et ei võiks sinna veidi rohkem jõudu panna. Arutasime seda ka mitme ministeeriumiga.

2. Kas Eesti peaks kuidagi kiirendama struktuurivahendite raha kasutamist?

Teine valdkond, mida peab enam edendama, on teadus- ja arendustegevus. Ka teid on puudutanud finantskriis. Ehitusturul ei valitse küll väga hea olukord, kuid ehitushinnad lähevad alla ja seepärast peate seda ära kasutama ning ehitama nii palju kui võimalik. Sellepärast on väga oluline, et jõuaksite täna võimalikult palju hankeid läbi viia ja lepinguid sõlmida.

3. Kas ja kuidas senist struktuurivahendite süsteemi Euroopa Komisjon lihtsustab?

Jah, lihtsustamise protsess toimub pidevalt. Ettepaneku selleks teeb tavaliselt Euroopa Komisjon väga tihedas koostöös ja ühiselt otsustades liikmesriikidega. Struktuurivahendite kasutamine on tsüklilise protsessiga. Meil on erineva pikkusega perioodid välja töötatud. Praegu käimasoleva perioodi puhul leiame, et seda võiks mõneti lihtsustada. Nii liikmesriikidel kui ka Komisjonil endal on olemas ideed, kuidas süsteemi lihtsustada. Me oleme ühe sellise paketi juba välja töötanud, kus oleme reegleid lihtsustanud. Algatajaks oli Eesti.

Meil on töös ka üks teine lihtsustamise pakett, mis on hetkel Komisjonis arutluse all. Selle koostas Komisjon ja seda on arutanud ka liikmesriigid. Seal me räägime erinevate suurprojektide rahalistest piiridest. Piirmäärade tõstmine leevendaks liikmesriikidel suurprojektide elluviimist. (Suurprojektid tuleb esitada Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks ja see on päris pikk ja aeganõudev protsess. Täna on suurprojektide rahaliseks piiriks 50 miljonit eurot, keskkonnaprojektide puhul 25 miljonit eurot (ehk siis sellest künnisest kallimad projektid tuleb esitada Komisjonile). Plaan on tõsta ka keskkonnaprojektide piirmäära, et saaks otsuseid siseriiklikult ja kiiremini langetada. – rahandusministeerium)