SEB: Balti riikides stabiliseerumise märgid

Täna avaldatud tulemustest selgub, et kolmandas kvartalis sai SEB Balti riikidest 2,253 miljardit Rootsi krooni kahjumit (mullu samal ajal sai pank 310 miljonit Rootsi krooni kasumit).

Tulud vähenesid teise kvartaliga võrreldes 13% (peamiselt intressitulu vähenemisest 130 miljoni Rootsi krooni võrra) ja aastataguse ajaga võrreldes 25%, 884 miljonile Rootsi kroonile. Eelkõige vähenes intressitulu Leedus 67 miljoni Rootsi krooni võrra ja Lätis 44 miljoni võrra.

Kulud on aastatagusega võrreldes vähenenud 3%, 498 miljonile Rootsi kroonile.

Laenukahjumi eraldis Balti riikides oli kolmandas kvartalis 2,642 miljardit Rootsi krooni võrreldes 353 miljoni Rootsi krooniga läinud aasta samal perioodil. Lõviosa sellest ehk 1,489 miljardit Rootsi krooni langes Leedu arvele, 941 miljonit Läti ning 212 miljonit Eesti arvele.

Võlgnevuses laenude hulk kasvas kõigis kolmes Balti riigis, kuid kasv on aeglustunud.

SEB on nagu Swedbank loonud eraldi üksuse raskustesse sattunud klientide tagatisvara realiseerimiseks. 20% kõrge riskiga. Vara realiseerimiseks on loodud kanalid, mille kaudu müüa näiteks klientidelt üle võetud autosid.

Tänases aruandes kirjutab SEB, et liisinguportfellist Balti riikides (kokku 19 miljardit Rootsi krooni) on ca

Ärikinnisvara portfellist (kokku 27 miljardit Rootsi krooni) on kõrge riskiga ligikaudu 60%, võlgnevuses laene on selles portfellis praegu 17%. Kinnisvara haldamiseks on loodud eraldi üksused, kuhu koondatakse ülevõetud kinnisvara, et oodata majanduses paremate aegade ja sellega soodsamate realiseerimisvõimaluste naasmist.

Eluasemelaenudest (kokku 50 miljardit Rootsi krooni) oli septembri lõpu seisuga viivises laenude maht 6%.