Sotsiaalmaksu kehv laekumine viimastel
kuudel pani sotsiaalministri Hanno Pevkuri fakti ette – optimistlikule
prognoosile tuginev neljaprotsendiline kärpeplaan tuleb unustada. Käiku läheb
negatiivsele prognoosile rajatud kärpeplaan ja tervishoiuteenuste piirhinnad
langetatakse 15. novembrist kuus protsenti ehk 300 miljonit krooni.
„Väga raske on ja see on halb otsus,“ tõdes sotsiaalminister Hanno Pevkur. Negatiivse prognoosi aluseks võtmise tingis äärmiselt kehv sotsiaalmaksu laekumine septembris ja oktoobris. Oodatust tuli riigikassasse 200-300 miljonit krooni vähem. Pevkuri sõnul üllatas niivõrd kehv laekumine ka rahandusministrit Jürgen Ligi.
Ida-Tallinna Keskhaigla nõukogu liikme Peeter Mardna sõnul teavad kõik juba niigi põhjust, miks reserve kasutusele ei võeta, vaid hoopis kärpeid tehakse. Tema sõnul on avalik saladus, et kärpeotsus tehti eurokriteeriumite täitmise nimel.
Uue kokkuhoiuplaaniga jäetakse haiglatel endil otsustada, millisest otsast nad kulutusi vähendavad. Kuid Pevkur oli nõus, et kõige suurema surve alla satuvad arstide palgad. „Õdede ja arstide palk on juba sel aastal juba kümme protsenti vähenenud ja nüüd väheneb veel kaksteist protsenti, kokku siis 22 protsenti. No seda on natuke palju korraga maha tõmmata,“ lausus Mardna.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Eeldan, et arstid on nõus ka väiksema tasu eest teenust osutama. Kui on väiksemad probleemid, reageeritakse kiiresti. Kui on kroonilised ja ise tervist rikutud, siis reageeritakse vähem. Ja võib-olla ongi see õige,“ märkis ettevõtja Jaak Sulg.
Mardna hinnangul ei too kärbe kaasa haigemaid inimesi või suuremat suremust. „Selle pärast ei sure, kui finantseerimiselt langeme 2005. või 2006. aasta tasemele,“ lausus Mardna. Perearstidelt raha vähemaks ei võeta ja kui inimesed perearsti juures käivad, saavad nad enamikel juhtudel abi edasi.
Sulg märkis, et uuel aastal võib inimeste tervisele suurt mõju hoopis avaldada stress, mis tuleb hirmust töö kaotada. Ja see omakorda toob kaasa hulga tööprobleeme. Sule arvates tuleks ühiskonnas välja juurida töötajate ja tööandjate seas leviv seisukoht, et haige olemine on häbiasi. „Inimene ikka ei tohiks karta haige olla,“ lausus Sulg.
Teisalt märkis ettevõtja, et töötajad on juba ajast aega kuritarvitanud haigekassa raha, mistõttu ei juhtu hullu midagi, kui ravikulude pealt natuke kokku hoitakse.
Praegune eelarve kärpeotsus kehtib 2010. aasta lõpuni. Kuigi järgmisel aastal võib majandus kasvumärke näidata, ei pruugi see Pevkuri sõnul sotsiaalmaksu laekumist parandada. Sotsiaalmaksu tõus on otseselt seotud tööhõivega ja praegu näitavad kõik prognoosid, et järgmisel aastal tööpuudus vaid süveneb.