Fondivahetus saab kindlamad reeglid

"Algusest peale on aga teada, et fondide kosudes ja investorite teadlikkuse tõustes vaadatakse reeglid üle," ütles Ligi oktoobri alguses.

ERGO Funds ASi juhatuse liige Ege Metsandi ütles, et fondihaldurite liit on rahandusministeeriumiga kohtunud ja kindlasti antakse oma hinnang ministeeriumi analüüsile. "Muudatused peaksid olema suunatud eelkõige sellele, et võimaldada pensionikogujale pikaajalist kasu ja selgust," lisas ta.

Metsandi sõnul võiks fondi vahetada tihedamini juhul, kui inimesed suudaks otsustada kaalutletult. Tihedam vahetamine nõuaks portfelli likviidsemaks muutmist, mis aga võib kaasa tuua madalama pikaajalise tootluse. Samuti eeldab Metsandi sõnul tihedama vahetuse võimaldamine väärtpaberikeskuse tasude süsteemi ülevaatamist nii hindade kui ka struktuuri osas.

"On selge, et riigi kehtestatud tasude suurenemine ja vahetamisvõimaluste avardamine toob kaasa fondihaldurite kohustuslike kulude suurenemise, mis jätab vähem ressursse investeerimistegevuse finantseerimiseks ja seeläbi võib kannatada lõpuks investeerimistulemus," ütles Metsandi, lisades, et tasu peaks võtma vaid pensionivaradelt, mitte nii pensionivaradelt kui ka avaldustelt.

LHV Varahalduse tegevjuht Mihkel Oja sõnul toetab LHV pooleaastast tsüklit, kus näiteks avalduse esitamise tähtaeg on üks kuu enne kalendriaasta või poolaasta lõppu ning kalendriaasta või siis teise poolaasta alguses toimuks kliendi jaoks vahetus.

Pensionifondidest parema ülevaate saamiseks on ministeeriumis kaalumisel nn teabelehe koostamine, mis kajastaks olulisimat infot. See tähendab, et välja on toodud pensionifondi investeerimiseesmärkide ja -poliitika, eelmiste perioodide tootlused, tasud ja fondi riskitaseme lühikirjeldus, mis peaks võimaldama pensionikogujatel fonde omavahel lihtsalt võrrelda.

Ministeeriumil on plaanis esitada muudatusettepanekud avalikule kooskõlastusringile veel selle aastanumbri sees. Riigikokku jõuab eelnõu aga arvatavasti järgmisel aastal.

Kommentaar