• OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,11
  • OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,11
  • 31.10.09, 17:09
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Arvamus: kindlustusseltside liit – kas kindlustusmaailma heategija?

Sulge haarama ajendas mind 26. oktoobri Äripäevas avaldatud Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKSL) juhatuse esimehe Kristjan Niinemaa kirjutis, milles ta kogu liidu nimel avaldab toetust niinimetatud netohinnastamise mudelile kindlustuses. Selle mudeli kohaselt maksaks kindlustuse ostja ehk klient tasu teenuse eest otse maaklerile, kindlustusseltsil oleks maaklerile vahendustasu maksmine keelatud.
Avalikkusele püüab EKSL juhatus jätta muljet, nagu oleks netohinnastamise poolt kõik liidu liikmed. Tegelikkus räägib siiski teist keelt. Liidu liikmete seas läbiviidud gallup näitas, et toetust sellele eelnõule avaldas siiski vaid vähemus.
Sellest hoolimata saatis liidu juhatus netohinnastamise seaduseelnõu Riigikogu rahanduskomisjonile menetlemiseks. Vähemuse huve kajastava eelnõu väljasaatmist juhatuse poolt võib lugeda ebaeetiliseks, liikmete tahte vastu sooritatud aktiks, mille suhtes võtavad EKSL liikmed loodetavasti ametlikult hukkamõistva seisukoha. Vastasel korral kaotab EKSL avalikkuse ja riigiasutuste silmis igasuguse tõsiseltvõetavuse.
Vähetähtis pole ka asjaolu, et Eesti Kindlustusseltside Liit on ellu kutsutud organisatsioonina, kelle ülesandeks on esindada Eestis tegutsevate kindlustusseltside ühishuve konsensuse alusel.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Netohinnastamise pooldajate peamine argument on „klientide huvide kaitsmine”. Räägime parem avatud kaartidega - tegelikkuses teenib netohinnastamine vaid mõne laiemat müügivõrku omava kindlustusseltsi ärihuve. Eelmainitud seaduseelnõu jõustumine viiks kiiresti maaklerturu olulise kahanemiseni ja konkurentsi vähenemisele kindlustusturul, mis on aga kõike muud kui „klientide huvide kaitsmine”.
Toon paralleeli kuuekümne aasta taguse Molotov-Ribbentropi paktiga, mis avalikult sõlmiti mittekallaletungilepinguna, ent mille salaprotokolliga jagati Euroopa kahe suurriigi huvisfäärideks. Ka netohinnastamise mudelit õigustav retoorika on õilis, tegelik eesmärk aga väikese arvu turuosaliste ärihuvide kaitsmine.
Suur osa Euroopa kindlustusturust töötab liberaalse mudeli alusel, mille kohaselt võib maaklerile tasu maksta nii klient kui ka kindlustusandja. Selle tasu suuruse määrab turg. Seesama liberaalne mudel töötab ka Eestis väga hästi. Finantsinspektsioon kinnitab, et klientidepoolset rahuolematust e. turutõrget ei ole täheldatud.
Soomes rakendus netohinnastamise mudel 2008 aasta septembris. Juba märtsis 2009 pöördus Euroopa Komisjon Soome kindlustusjärelvalve poole ametliku kirjaga, milles pööras tähelepanu mudeli rakendamisest tulenenud konkurentsi piiramisele ja turuosaliste ebavõrdsele kohtlemisele. Samuti viitab kiri efektiivsemate tarbija huve kaitsvate meetmete olemasolule kui seda on netohinnastamine ja soovitab neid Soomelegi. Eesti ei tohi sama reha otsa astuda.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 9 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele