• OMX Baltic−0,26%317,04
  • OMX Riga−0,3%959,62
  • OMX Tallinn−0,21%2 194,53
  • OMX Vilnius−0,13%1 504,84
  • S&P 500−0,02%7 704,13
  • DOW 30−0,31%51 349,98
  • Nasdaq 0,01%26 939,37
  • FTSE 100−0,24%10 679,99
  • Nikkei 2250,76%65 513,99
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,69
  • OMX Baltic−0,26%317,04
  • OMX Riga−0,3%959,62
  • OMX Tallinn−0,21%2 194,53
  • OMX Vilnius−0,13%1 504,84
  • S&P 500−0,02%7 704,13
  • DOW 30−0,31%51 349,98
  • Nasdaq 0,01%26 939,37
  • FTSE 100−0,24%10 679,99
  • Nikkei 2250,76%65 513,99
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,69
Kinnisvarakonverentsil "Kinnisvaraturu tõehetk" läksid endine rahandusminister Taavi Veskimägi ja Eesti Konjunktuuriinstituudi juht Marje Josing vaidlema küsimuse üle, kas Eesti sureb nn jääsurma või mitte.
Veskimägi ütles, et usub praegu pigem jääsurma ehk majanduse tardumise stsenaariumisse kui muudesse võimalustesse. Sissetulev raha investeeriti valedesse sektoritesse, seda oleks saanud lühiajalises perspektiivis saanud investeerida palju efektiivsemalt kui kinnisvarasse, rääkis ta.
"Mina küll ei kavatse siin jääsurma ootama hakata!" märkis Josing. "Meil on varemgi olnud raskeid aegu, elame ka selle üle. Kui saime hakkama 1990ndatel, siis miks me ei peaks saama hakkama Euroopa Liidus?"
Josingu sõnul ei osanud keegi kaks aastat tagasi kriisi sügavust prognoosida, kuid tõelist majanduskriisi ei saavatki ette prognoosida. "Okei, olemegi suure häda sees, kui võrrelda, mis on olnud 50-60 aastat tagasi. See, et ettevõtjate usaldus on pisut suurenenud, tuleneb sellest, et nad on ära harjunud. Nad võtavad, et mis oli kaks aastat tagasi, see ei olnud normaalne, see oli buum," selgitas ta.
Rossi sõnul pole Eesti liitumine eurotsooniga majanduse jaoks lahendus, vaid ainult abivahend.
"Miljonilise rahvastiku puhul ei saa me nii jäika riigihaldust, nagu seda on Eestis, endale lubada. Demokraatia tulise pooldajana ma rahvahääletusi kui efektiivset riigivalitsemise meetodit efektiivseks siiski ei pea," sõnas Veskimägi.
"Tänane parlament on nende aegade nägu, millal nad valiti ega vasta uutele nõudmistele. Kas täna valitav riigikogu oleks parem? On tekkinud vajadus suurema kompetentsi järele, kuid mis on toimunud? Pigem on toimunud resigneerumine, et üks jama kõik või oodatakse, et riik peaks tulema appi ja rohkem subsideerima. Seega ega paremat koalitsiooni kui tänane, ka ei ole," lisas Veskimägi.
Rossi sõnul on palju räägitud, et Eesti on väga madala tootlikkusega. Laenude sissevoolule vaatamata pole pilt viimaste aastate jooksul palju muutunud. Rossi hinnangul kulub tootlikkuse muutumiseks vähemalt 30 aastat, mille jooksul vahetub välja üks vanade väärtushinnangutega põlvkond.
Praegune olukord pole hullem, kui 2002. aastal, mil töölerakendatuid oli sama palju kui praegu, rääkis Ross. "Me oleme õnnelikus olukorras, et 100 000 inimest tahab praegu tööd teha. palju hullem oleks, kui need 100 000 ütleks, et nad ei viitsi enam tööd teha," põhjendas ta.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele