Koristusaasta 2009

Kriisis on näha, kes on kes - kes on tark otsustaja ning kes vaid tuule tagaajaja. Vähemaks on jäänud liiga riskantseid ettevõtmisi ning fonde, rumalat raha ja investeeringuid.

Nii mõnedki äriideed, mis sobisid vaid kasvavasse majandusse, on kadunud. Kaasajooksikud, nagu hõlpsat tulu lubava kinnisvaraarendusega tegelejad, on rajalt kadunud. See pole traagika, vaid majanduse loomulik areng.

Nii nagu moeski, ei saa äris keskenduda hetkel populaarsele ja sellega pikalt edukas olla. Suvekollektsiooni aasta läbi müüa ei saa ning talvel ja järgmisel kevadel mängus olemiseks tuleb kohaneda - suveks müüa šortse, talveks karupükse. Hakkama saavad targalt tegutsejad, püsti jäävad need, kes on plaanid läbi mõelnud, kaasajooksikud kaovad.

Keerukad ajad majanduses on nagu äike looduses, mis toob väikese vapustusega sombusesse ilma värskust. Pärast pikselööke on õhk värskem ja puhtam ning loodus valmis taas kasvuks. Nii ka majanduses.

Lisaks sunnivad keerulised ajad enam uusi ideid välja mõtlema ja innovaatilisem olema, sest kasvuaja ideed kriisis ei toimi ning muudatusi eeldav keskkond on uuenduslikkuseks hea pinnas.

Ehkki kinnisvara- ja ehitussektori kukkumist vaadates tuleb maailmalõpumeeleolu peale, pole tegelikult enamiku ettevõtjate jaoks midagi dramaatilist juhtunud, eelarvetes ja kasumiplaanides oleme jõudnud tagasi mullieelse aja tasemele.

Vähema luksusega läbiajamine nõuab veidi harjumist. Samuti sellega leppimine, et kasum ei moodusta enam käibest kolmandikku nagu headel aegadel ning iga krooni nimel tuleb raha lugevate ja üha rohkem nõudvate klientide tõttu rohkem vaeva näha.

Autor: ÄP