- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−0,74%40 186,62
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,19
- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−0,74%40 186,62
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,19
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Baltika on endaga üsna rahul
Nädal aega tagasi teatas Baltika detsembri müügitulemused, mille kohaselt kontserni kogukäive ja jaemüük kukkusid 26 protsenti. Vaatamata käibe vähenemisele, on ettevõte rahul.
"Jäime detsembri ja neljanda kvartali müükidega rahule," kommenteeris Äripäevale Baltika juhatuse esimees Meelis Milder. "Usume, et oleme paranemistrendi kinnistanud - kui kolmanda kvartali kvartalimüükide võrdlus aastatagusega näitas langust, siis alates 4. kvartalist hakkas langustrend taanduma (I kv -17%, II kv -25%, III kv -33%, IV kv -28%) ja seda hoolimata ühe terve turu ja mitmete poodide sulgemisest kvartali jooksul," kommenteeris Milder müügitulemusi. "Oleme veendunud, et see positiivne trend jätkub," lisas ta.
Eelmise aasta kogukäive kukkus 880 miljoni kroonini ning jaemüük 809 miljoni kroonini. Viimase kvartali müügitulu vähenes koguni 29 protsenti, 220 miljonile kroonile. Nii väikesed olid Baltika kvartali- kui ka aastakäive viimati 2005. aastal.
Eelmise aasta hiliskevadel ennustas Baltika 2009. aasta käibeks 1,083 kuni 1,125 miljardit krooni ning jaemüügi käibeprognoosiks 0,99 kuni 1,02 miljardit krooni.
Tõsi, paralleelselt müügi kahanemisega on ettevõte kokku tõmmanud ka kulusid. Eelmise aasta üheksa kuu müüdud kaupade turustuskulud on vähenenud 12 protsenti, 377 miljonile kroonile. Sellest rendikulud kahanesid kaheksa ja tööjõukulud 14 protsenti.
Baltika on väga omapärane ettevõte seetõttu, et vaatamata sellele, millised on majandustulemused, on usaldus firma juhtkonna suhtes eesotsas Meelis Milderiga peaaegu piiritu.
"Mina küll usun Milderisse päeva lõpuks," lausus möödunud nädalal toimetusesisesel arutelul ka Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel.
Seda usaldust Baltika ja ettevõtte juhtkonna vastu näitab ka aktsionäride pidev kasv. Eelmisel aastal kasvas ettevõtte aktsionäride arv viiendiku võrra rekordilise 2241 kontoomanikuni, aga 2008. aastal hüppas aktsionäride arv koguni 60 protsenti.
Baltika aktsia hind liikus samal ajal täpselt vastupidises suunas. Väärtpaberi hind ei suutnud kaasa minna Tallinna börsi üsna korraliku üldise tõusuga, vaid pea ainsa korraliku langejana kaotas eelmisel aastal kolmandiku oma väärtusest. Üleeelmise aasta hinnakukkumine oli üle 70 protsendi.
See aga tähendab, et Baltika aktsiaid ei ole ostnud ei professionaalsed investorid ega ka professionaalsed ja poolprofessionaalsed aktiivsed väikeinvestorid, kes olid põhiliselt eelmise aasta börsitõusu taga, vaid passiivsed väikeinvestorid, keda finantsspetsialistid tavatsevad tädi Maalideks kutsuda.
Investorite jaoks oluliseks signaaliks on alati see, mida teevad ettevõtte juhid aktsiatega. Veel 2008. aastal olid ettevõtte juhid aktsiaid ostmas, toetades ostudega Baltika aktsiat üsna tublisti. 2008. aastal ostsid ettevõtte suuromanikud ja juhid nii firmade kaudu kui ka oma nimel kokku pea pool miljonit Baltika aktsiat ning müüsid 14 000 aktsiat. Eelmisel aastal Baltika juhid aktsiaid ei ostnud. Milder ning finantsjuht Ülle Järv hoopis müüsid kokku 8770 Baltika aktsiat.
Hetkel kuum
Möödunud suvel sai Baltika aktsionäride üldkoosolekult loa 1,85 miljoni vahetusvõlakirja emiteerimiseks. Juhid said märkida võlakirju hinnaga 10 senti tükk, mis moodustas ühe protsendi Baltika aktsia tollasest turuhinnast. Kolme aasta pärast on juhtidel võimalik vahetada võlakirjad aktsiate vastu hinnaga 12 krooni tükk.
Eesti väärtpaberite keskregistri andmetel on märgitud emissioonist vaid 277 500 võlakirja ehk 15 protsenti emissioonist. Milderi sõnul on emissioon siiski täis märgitud täies ulatuses.
"Traditsiooniliselt esitame avalduse nende kandmiseks omanike väärtpaberikontodele lähemal nendega lubatud kauplemise alustamise tähtajale, mis on 1. juuli 2012," selgitas ta.
Kahtlemata on Baltika kõige suuremaks probleemiks likviidsus. Kolmanda kvartali lõpus oli ettevõtte bilansis raha vaid 5,5 miljonit krooni võrrelduna 8,7 miljoni krooniga 2008. aasta lõpus.
LHV Panga analüütikute ennustuste kohaselt ulatus eelmise aasta lõpu seisuga netovõla suhe aktsiakapitalisse 180 protsendini. "Seetõttu jääb ettevõttel väga vähe ruumi vigade tegemisteks," kirjutas analüütik Kristo Oiderma novembris avaldatud raportis.
Likviidsusprobleemide leevendamiseks korraldas Baltika eelmisel aastal 40 miljoni krooni suuruse aktsiaemissiooni.
Pärisin, kas seda on kavatus teha ka sel aastal või on plaanis olukorra parandamiseks midagi muud radikaalset ette võtta.
"Mis puutub olukorra parandamiseks astutavatesse sammudesse, siis põhilised neist on juba ära tehtud: kulude ja varude radikaalne vähendamine, kasumlik jaesüsteem, marginaalide juhtimine. Ehkki ka meie 2010. aasta müügiootused ei ole kõrged, loodame kõigi oma turgude/müükide stabiliseerumist esimesel poolaastal ja tagasihoidlikku müügikasvu teisel, mis lubab loota positiivse tulemusega aastat tervikuna," vastas Milder.
Enimloetud
3
6
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Kvaliteetsed teksad tunneb ära niidi järgi
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele