Kampaaniast tõuseb tulu

Majandusuudistest ja -prognoosidest jääb mulje, et majanduse tõus või langus on protsessid, mis juhtuvad inimestest ja ettevõtetest sõltumatult. Pealkirjad "USA majandus tegi 5,2%-lise hüppe" või "Eesti Pank ennustab Eestile majanduskasvu" tekitavad tunde, et majandus on nagu ilm - teda on võimalik mõõta ja teda on peaaegu võimalik ennustada, kuid sarnaselt õues valitsevate külmakraadidega ei suuda me teda mõjutada. See väärarusaam kulmineerub tõdemusega: majanduslangusele järgneb alati tõus. Ega ikka ei järgne, kui me teistmoodi töötama ja mõtlema ei hakka.

Õnneks on meil võimalus hakata asju teistmoodi tegema! Me võime õppida tegema targemat ja tasuvamat tööd, me võime leida paremaid ja tulusamaid tööandjaid ning me saame teha oma tööd efektiivsemalt. Samuti suudame teha tooteinnovatsiooni, leida uusi turge ja parandada tööprotsesse ehk hakata targemalt töötama.

Tööprotsesside parendamisel on heaks abimeheks infotehnoloogia. Erinevad uuringud on näidanud, et viimastel kümnenditel on IT-lahendused andnud üle 50% ELi riikide eri majandusharude efektiivsuse kasvust. See trend jätkub ja annab veel mitmekümneks aastaks võimaluse ettevõtete töö efektiivsust kasvatada. Õnneks on seda mõistnud ka Eesti ettevõtted. Vaadates 2009.-2010. aasta IT-valdkonna trende, võib väita, et Eesti suurtes ja keskmistes ettevõtetes kasutatavate IT-süsteemide arv on püsinud 2008. aasta tasemel. Mõnes sektoris ka tõusnud. Kui arvestada, et üldine majandus on samal ajal kahanenud 15%, võib samal tasemel püsimist pidada heaks ning ettevõtete poolt väga mõistlikuks lähenemiseks. Samuti on hoolimata masust olnud IT-alal alati uusi tööpakkumisi terve 2009. aasta jooksul. Seegi viitab üha kasvavale IT-süsteemide kasutamisele meie ettevõtetes.

Lähitulevikus on toimumas palju suuri muutusi, mis võimaldavad kasutada ITd veelgi kiiremini ja odavamalt. Lisaks praeguste tööprotsesside optimeerimisele on ettevõtete puhul oluline pöörata tähelepanu ka tasuvamale tegevusele ehk toodete ja teenuste innovatsioonile. Ka siin on õnneks edasiminekut näha.

Kui paljudes arvamuslugudes ei peeta innovatsiooniaastat 2009 eriti edukaks, siis see kriitika on tihti suhteliselt ebakonstruktiivne. See oleks ju väga kummaline, kui tänu ühele kampaaniale oleks aastaga loodud mitu uut Skype'i-laadset edulugu. Sarnaselt võiksime oodata, et kampaania korras korraldatava jalgpalliaasta lõpus võidab meie rahvuskoondis Brasiiliat kolm mängu järjest. Tootearendus ja innovatsioon nõuavad aastatepikkust õppimist ja harjutamist. Ehk, kui tänu innovatsiooniaastale 2009 võtsid ettevõtted tootearenduse tõsisemalt ette, siis aastal 2013 hakkame ehk esimesi edulugusid nägema.

Innovatsioonimündil on paraku ka nukram pool - ta toob endaga kaasa muutuse ettevõtete jaoks vajalikes oskustes ja töötajates. Otse öeldes - lihtsama töö tegijaid ei ole enam vaja. Nende töö kas jäetakse tegemata, tehakse masinate poolt või viiakse üle odavamasse riiki. Paljude inimeste jaoks on innovatsioon traagiliste tagajärgedega. Paraku ei aita siin muu kui õppimine ja uute oskuste ning suhete loomine.

Kokkuvõttes oleme olukorras, kus ettevõtetel tuleb tegeleda süstemaatiliselt tooteinnovatsiooniga ja muuta töökorraldust efektiivsemaks. Meil kõigil tuleb rohkem õppida ning rohkem töötada. Näiteks kas või asendada teleka vaatamine ja seltskonnauudiste jälgimine erialase kirjanduse lugemisega.