• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 03.02.10, 08:40
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kultuuri rahastamise süsteem ebatõhus

Riigikontrolli hinnangul pole kultuuriministeeriumi, kultuurkapitali ja hasartmängumaksu nõukogu kaudu muusika- ja teatrivaldkonna tegevus- ja projektitoetuste jagamise süsteem tõhus.
Kultuuriministeerium, kultuurkapital ja hasartmängumaksu nõukogu on kolm peamist allikat, mille kaudu toetatakse nii riigi- kui ka eraetendusasutusi, teatri- ja muusikaprojekte. Riigikontroll auditeeris peamiselt nende 2008. aasta tegevust, kui kokku eraldati valdkonda üle poole miljardi krooni.
Auditist selgus, et kolme allika eesmärgid, sihtrühmad, toetatavad tegevused ja ka otsustajad suuresti kattuvad, samuti ei järgita mitmeid seaduste sätteid.
Kultuuriministeerium ei järgi teatritele ja kontserdiorganisatsioonidele toetuste eraldamisel etendusasutuse seadust. Kontserttegevuse rahastamisel ei järgita sisulisi ega protseduurilisi nõudeid. Teatrite rahastamiseks välja töötatud süsteem ei vasta seaduses kirjeldatud alustele, teatas riigikontroll.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ministeeriumi programme, kultuurkapitali ja väikses mahus ka hasartmängumaksu nõukogu toetusi kasutatakse osaliselt riigietendusasutuste täiendfinantseerimiseks. Nii pole võimalik saada ülevaadet, kui palju tegelikult kulub riigieelarvest rahastatud etendusasutuste ülalpidamiseks.
Rahastamise eesmärgid on seatud väga üldiselt, seetõttu on riigikontrolli teatel raske üheselt hinnata ühe või teise eraldise tulemuslikkust. Seda enam on oluline, et protseduurilised reeglid toetuste õiguspärase ja läbipaistva eraldamise tagamiseks oleksid paigas ja neid järgitakse.
Riigikontroll leidis aga, et teatri- ja muusikakunstile raha jagamisel on olulisi puudujääke. Toetusotsuste tegemisel aga ei järgita haldusmenetluse seadust, otsuste aluseid ega dokumenteerita põhjendusi. Nii ei saa hinnata otsuste õigus- ja sihipärasust ega tagada rahataotlejate võrdset kohtlemist. Kultuuriministeerium on toetust andnud ka neile taotlejatele, kelle taotlused on puudulikud või kes pole esitanud aruandeid.
Ministeeriumi ja hasartmängumaksu nõukogu sisekontrollisüsteem ei maanda raha jagamise protsessist tulenevaid riske. Ei järgita kohustuste lahususe põhimõtet ega tehta süstemaatilist kontrolli. Raha kasutamise aruannete alusel ei hinnata või polegi võimalik hinnata toetuse kasutamise sihipärasust.
Riigikontroll järeldas, et kuna kultuuriministeeriumi, kultuurkapitali ning hasartmängumaksu nõukogu toetustel pole selgelt üksteisest eristuvat rolli ning kontrollisüsteemid ei suuda alati tagada raha õigus- ja sihipärast kasutamist, siis puuduvad piisavad põhjendused kolme eraldiseisva süsteemi ülalpidamiseks.
Auditeeritavad nõustusid küll enamiku riigikontrolli soovitustega, kuid kultuuriminister ei pidanud vajalikuks muuta raha jagamise ja kasutamise kontrolli süsteemi. Minister ei nõustunud riigikontrolli hinnanguga, et raha jagamisel ja kasutamise kontrollimisel esineb huvide konflikti ning süsteem ei ole tasakaalustatud.
Kultuuriministeerium andis 2008. aastal ligi kolmandiku kõigist eraldistest etendus- ja kontserttegevusele. 2008. aastal toetati teatrivaldkonda 227,7 miljoni krooniga, muusikavaldkonda 217,4 miljoniga (sellest 49% ehk 105,8 miljonit moodustas tegevustoetus Rahvusooper Estoniale). Lisaks jagati projektitoetustena muusika- ja teatrivaldkonnale 13,8 miljonit.
Kultuurkapitali heli- ja näitekunsti sihtkapitali kaudu jagati 2008. aastal toetusi 49 miljonit krooni, sellest helikunsti sihtkapitali kaudu 26 miljonit ja näitekunsti sihtkapitali kaudu 23 miljonit. Taotlusi esitati kahte sihtkapitali kokku 2230, millest rahuldati 1429.
Hasartmängumaksu nõukogu kaudu toetati 2008. aastal etendus- ja kontserttegevusega seotud projekte ligikaudu 1,5 miljoni krooniga. Kokku toetati 75 teatrit ja kontserdiorganisatsiooni.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 13 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele